Külmad käed ja jalad: 10 peamist põhjust ja mida teha

Sisu

• 1. Külm temperatuur
• 2. Stress
• 3. Suitsetamine
• 4. Kehv vereringe
• 5. Aneemia
• 6. Ateroskleroos
• 7. Kõrge vererõhk
• 8. Kilpnäärme alatalitlus
• 9. Südamepuudulikkus
• 10. Diabeet
• Millal arsti juurde minna

Käte ja jalgade külmatunne on suhteliselt tavaline probleem, eriti talvel, kui välistemperatuur on madalam. Kuid kui see sümptom on väga levinud või ilmneb isegi siis, kui see pole külm, võib see olla ka märk tõsisematest probleemidest, nagu diabeet, kehv vereringe, hüpotüreoidism ja isegi südamehaigused.

Kui märgatakse, et käed või jalad on väga sageli külmad või kui see juhtub isegi kuumas keskkonnas, on oluline minna perearsti juurde, et selgitada välja selle põhjus ja alustada kõige sobivamat ravi.

Kõige tavalisemad põhjused on:

1. Külm temperatuur

Kui välistemperatuur on tavapärasest madalam, võivad käed ja jalad külmetada. Kui see juhtub, reageerib keha veresoonte kokkutõmbumisega, mis tähendab, et kätes on vähem vereringet, mille tulemuseks on temperatuuri langus ja kahvatus.

Külmad käed ja jalad juhtuvad peamiselt lastel, eakatel või inimestel, kellel on vähem lihasmassi.

Mida teha: soovitatav on kasutada soojemaid riideid, nagu jakid, kindad ja sokid, et temperatuuride vahe ei oleks nii suur ja seega oleks võimalik hoida jalgu ja käsi normaalsel temperatuuril. Kuumade jookide joomine, kehaliigutuste tegemine, käte ja jalgade loputamine sooja veega või soojaveekottide kasutamine võivad olla ka lahendused jäsemete soojendamiseks ja kehatemperatuuri hoidmiseks.

2. Stress

Stress põhjustab kortisooli, adrenaliini ja norepinefriini vabanemist verre, mis suurendab veresoonte tihedust ja põhjustab verevoolu vähenemist. See juhtub suurenenud rõhu tõttu, mille tõttu kätesse ja jalgadesse jõudev vere hulk väheneb, põhjustades käte ja jalgade külmumist.

Mida teha: füüsiliste harjutuste harjutamine nagu kõndimine, ujumine, rattasõit või tantsimine aitab stressi kontrolli all hoida. Samuti on oluline teha mõni tegevus, mis pakub naudingut või puhastab meelt, näiteks jooga või meditatsioon, kuna see võimaldab stressi vähendada ja heaolu suurendada. Raskematel juhtudel on oluline pöörduda psühhiaatri poole, sest võib osutuda vajalikuks kasutada selliseid ravimeid nagu anksiolüütikumid, mille peab määrama arst. Stressi maandamiseks tehke järgmist.

3. Suitsetamine

Sigaretid soodustavad anumate kokkutõmbumist ja suurendavad rasvade naastude kogunemist arteritesse, mis muudab vere läbimise ja keha jäsemeteni jõudmise, näiteks käte ja jalgade, keerukamaks ning seetõttu jäävad nad suurema tõenäosusega jäiseks.

Mida teha: on oluline suitsetamisest hoiduda või suitsetamisest loobuda. Tutvuge suitsetamisest loobumise strateegiatega.

4. Kehv vereringe

Keha vereringe korral võivad käed ja jalad külmetada, kuna kehv vereringe on olukord, kus vere läbimine arteritest või veenidest on raskendatud.

Lisaks külmadele kätele ja jalgadele võivad ilmneda muud sümptomid, näiteks turse, kipitustunne ja käte ja jalgade kuivem nahk. Vaadake 10 kehva vereringe põhjust ja selle vastu võitlemise võimalust.

Mida teha: keha hüdreerimiseks ja kogunenud toksiinide vabastamiseks on soovitatav juua rohkelt vett, lisaks vereringe ergutamiseks iga päev vähemalt 30 minutit kõndida. Kui kehv vereringe põhjustab palju ebamugavusi, on sobivama ravi alustamiseks oluline konsulteerida arstiga, mis võib hõlmata ravimite kasutamist vereringe parandamiseks või diureetikume.

5. Aneemia

Aneemia on haigus, mida iseloomustab vere punaliblede vähenemine veres, mis vastutavad hapniku transpordi eest, võimaldades sellel jõuda kõikidesse kehaosadesse. Aneemiat on erinevat tüüpi, kuid kõige levinumad sümptomid on väsimus ja nõrkus, peavalu ja kahvatu nahk või sidekesta kott, alumise silmalau sees olev ruum kahvatu.

Raske aneemia korral on sellised sümptomid nagu külmad käed ja jalad, kuna hapniku transportimine ei toimu tavapärasel viisil. Uurige, kas see on aneemia ja millised sümptomid on.

Mida teha: aneemia sümptomite korral on oluline minna sümptomite hindamiseks perearsti juurde ja teha vereanalüüs, kus hinnatakse punaste vereliblede ja hemoglobiini hulka. Aneemia ravi varieerub vastavalt tüübile, kuid tavaline on rauarikaste toiduainete tarbimine, mis sisaldub näiteks lihas, siseelundites nagu maksas, munas, köögiviljades, näiteks spinatis ja kapsas. või kaunviljades, näiteks kikerhernes, oad ja läätsed.

6. Ateroskleroos

Ateroskleroosi iseloomustab rasvade naastude kogunemine arteritesse, mis põhjustavad anumate tihedamat muutumist, mis raskendab vere läbimist. Kuna vere läbimine on raskem, on jäsemeteni nagu kätele ja jalgadele jõudmine raskem, mistõttu need külmuvad.

Lisaks külmadele kätele ja jalgadele võib ateroskleroos põhjustada vererõhu tõusu või väsimust ning selle peamisteks põhjusteks on kõrge vererõhk, tubakas ja kõrge kolesteroolitase.

Mida teha: Oluline on käia regulaarselt üldarsti juures vereanalüüsides ja diagnoosida kõik tervisemuutused, näiteks ateroskleroos. Ateroskleroosi saab ravida arsti poolt näidustatud ravimitega, näiteks statiinidega, kuid väga oluline on ka tervislik toitumine, millele toitumisnõustaja võib viidata. Saage aru, kuidas ateroskleroosi ravitakse.

7. Kõrge vererõhk

Kõrget vererõhku ehk hüpertensiooni iseloomustab vererõhu tõus üle 140/90 mmHg, mis muudab vere ringluse raskemaks. Kui see juhtub, väheneb kätele ja jalgadele jõudev vere hulk ning jäsemete külmumine on normaalne.

Mida teha: vererõhu väärtuste, terviseajaloo ja ravi kohandamiseks on oluline pöörduda perearsti vastuvõtule. Ravi viiakse tavaliselt läbi arsti määratud antihüpertensiivsete ravimitega. Lisaks on soovitatav tervislik toitumine vähese soolasisaldusega, liikumine, tervisliku kehakaalu säilitamine, stressi, alkohoolsete jookide vältimine ja suitsetamine. Tea, mida teha, kui rõhk on kõrge.

8. Kilpnäärme alatalitlus

Kilpnäärme alatalitlus juhtub siis, kui kilpnäärmehormoonide tootmine on madalam või null, mis põhjustab ainevahetuse vähenemist, põhjustades kehas selliseid muutusi nagu südame löögisageduse langus, mida võib seostada käte ja jalgade külmaga.

Teised sümptomid, mis võivad olla seotud hüpotüreoidismiga, on väsimus, raskused külma talumisel, keskendumis- või mäluhäired või kehakaalu tõus. Vaadake teisi hüpotüreoidismi sümptomeid ja seda, kuidas ravi toimub.

Mida teha: ravi peab juhendama endokrinoloog, kuid seda tehakse tavaliselt ravimitega, mis aitavad kontrollida hormoonide tootmist. Kuna hüpotüreoidism kipub olema krooniline, võib osutuda vajalikuks ravimeid võtta kogu elu.

9. Südamepuudulikkus

Südamepuudulikkus on tõsine haigus, mida iseloomustab südame võimetus pumbata kehale vajalikku verd, mis tähendab, et veri ei pruugi tarnida piisavalt toitaineid ja hapnikku, eriti jäsemetes, jättes käed ja jalad jäätis.

Lisaks külmadele kätele ja jalgadele on südamepuudulikkuse kõige sagedasemad sümptomid väsimus, hingamisraskused, kõrgenenud südamelöögid, jalgade turse või pearinglus. Lisateave selle kohta, mis on südamepuudulikkus, millised sümptomid ja ravi on.

Mida teha: kui südamepuudulikkuse sümptomid ilmnevad igapäevaselt, on sümptomite hindamiseks ja haiguse diagnoosimiseks vereanalüüside, elektrokardiogrammi, ehhokardiogrammi või rindkere röntgeni abil oluline konsulteerida kardioloogiga. Ravi hõlmab tavaliselt rõhku alandavate ravimite, nagu lisinopriil, südameravimid, näiteks digoksiin, või diureetikumide, näiteks furosemiidi kasutamist. Samuti on arsti soovituste kohaselt soovitatav mitte suitsetada, säilitada tervislik toitumine ja liikuda.

10. Diabeet

Diabeet on haigus, mida iseloomustab veresuhkru taseme tõus, mis võib põhjustada arterite ahenemist, muutes vere läbimise keerukamaks ning raskendades kätele ja jalgadele jõudmist, põhjustades nende külmumist.

Diabeedi sümptomid varieeruvad nende tüübi järgi, kuid kõige tavalisemad on mõtlemisraskused, südamepekslemine, kahvatus, tung liiga sageli urineerida, janu ja pidev nälg või väsimus.

Mida teha: kui on diabeedi sümptomeid, on diagnoosi kinnitamiseks ja ravi alustamiseks oluline pöörduda perearsti poole, mida sõltuvalt diabeedi tüübist saab teha suukaudsete diabeediravimite või insuliiniga. Samuti on soovitatav säilitada tervislik toitumine, mitte süüa näiteks suhkruga toite, mille peaks välja kirjutama toitumisspetsialist. Vaadake, mida diabeetik võib süüa ja mida vältida.

Millal arsti juurde minna

Oluline on pöörduda arsti poole, kui lisaks külmadele kätele ja jalgadele ilmnevad muud sümptomid, näiteks:

• Väga valged sõrmeotsad, mõnes kohas tuntud kui "chilblains";
• Küüned, sõrmeotsad või lillad huuled;
• Jalgade ja jalgade turse;
• Kipitustunne keha jäsemetes;
• Vasikate valu kõndimisel;
• Minestustunne;
• Suurenenud pulss;
• Sage väsimus.

Haiguse võimaliku süvenemise vältimiseks on oluline pöörata tähelepanu sümptomitele, et arst saaks võimalikult kiiresti hinnangu. Kui arst hindab sümptomeid, võib olenevalt vanusest ja isiklikust ajaloost tellida ka vereanalüüsid, elektrokardiogrammi või muud uuringud, et võimalikku probleemi põhjalikumalt hinnata.

Kui peres on inimesi, kellel on selliseid haigusi nagu südamepuudulikkus, kehv vereringe, hüpotüreoidism või diabeet, on oluline sellest informeerida perearsti, kuna nende esinemise võimalus on suurem.