Labürindiidi 10 peamist põhjust
Sisu
Labürindiiti võib põhjustada mis tahes olukord, mis soodustab kõrvapõletikku, näiteks viiruste või bakterite põhjustatud infektsioonid, ja selle tekkimine on sageli seotud külmetuse ja gripiga.
Lisaks võib labürindiit juhtuda ka mõne ravimi kasutamise tõttu või emotsionaalsete olukordade, näiteks liigse stressi ja ärevuse tagajärjel. Seega on selle seisundi ilmnemise peamised põhjused:
- Viirusnakkused, nagu gripp, nohu, mumps, leetrid ja näärmepalavik;
- Bakteriaalsed infektsioonid, näiteks meningiit;
- Allergiad;
- Kõrva mõjutada võivate ravimite, näiteks aspiriini ja antibiootikumide kasutamine;
- Haigused nagu kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase, diabeet ja kilpnäärmeprobleemid;
- Pea trauma;
- Ajukasvaja;
- Neuroloogilised haigused;
- Temporomandibulaarliigese (TMJ) düsfunktsioon;
- Alkohoolsete jookide, kohvi või sigarettide liigne tarbimine.
Labürindiit on kõrva sisemise struktuuri, labürindi põletik, mis vastutab kuulmise ja keha tasakaalu eest, põhjustades eriti eakatel selliseid sümptomeid nagu pearinglus, pearinglus, iiveldus ja halb enesetunne. Vaadake, kuidas tuvastada labürindiiti.
Kui labürindiit juhtub stressi ja ärevuse tagajärjel, nimetatakse seda emotsionaalseks labürindiidiks, mida iseloomustavad tasakaalu muutused, pearinglus ja peavalu, mis süvenevad peaga järskude liigutuste tegemisel. Lisateave emotsionaalse labürindiidi kohta.
Kuidas diagnoosi kinnitada
Labürindiidi diagnoosi paneb üldarst või otorinolarüngoloog läbi kliinilise uuringu, mille käigus hinnatakse kõrvapõletikule viitavate märkide olemasolu. Lisaks saab arst näidata audiomeetria toimimist, et kontrollida kuulmislangust ja otsida muid sisekõrva haigusi, näiteks Meniere'i sündroom.
Samuti on võimalik, et arst teeb mõned testid, et kontrollida, kuidas inimene end tunneb, kui sooritatakse mõningaid peaga liikumisi, st kui inimene tunneb peapööritust ja peapööritust ning suudab seega tuvastada labürindiiti. Lisaks võib kõrva-nina-kurguarst labürindiidi põhjuste väljaselgitamiseks tellida ka selliseid uuringuid nagu MRI, tomograafia ja vereanalüüsid.
Pärast diagnoosi määrab arst põhjuse järgi parima ravi, lisaks soovitab inimene mitte teha väga äkilisi liigutusi ning vältida suure müra ja valgusega kohti. Labürindiidi rünnakute vältimiseks toimige järgmiselt.