Kõrge või madal hemoglobiin: mida see tähendab ja kontrollväärtused

Sisu
Hemoglobiin ehk Hb on punaste vereliblede komponent ja selle peamine ülesanne on hapniku transportimine kudedesse. Hb koosneb hemirühmast, mis on moodustatud rauast, ja globiinahelatest, mis võivad olla alfa-, beeta-, gamma- või delta-ühendid, mille tulemuseks on peamised hemoglobiini tüübid, näiteks:
- HbA1, mis on moodustatud kahest alfa-ahelast ja kahest beeta-ahelast ja on veres suuremas kontsentratsioonis;
- HbA2, mis on moodustatud kahest alfaahelast ja kahest deltaahelast;
- HbF, mis on moodustatud kahest alfa-ahelast ja kahest gammaahelast ning on suuremas kontsentratsioonis vastsündinutel, nende kontsentratsioon on vastavalt arengule vähenenud.
Lisaks nendele põhitüüpidele on embrüonaalse elu jooksul olemas ka Hb Gower I, Gower II ja Portland, mille sündide lähenemisel on nende kontsentratsioon langenud ja HbF suurenenud.
Glükeeritud hemoglobiin
Glükeeritud hemoglobiin, mida nimetatakse ka glükosüülitud hemoglobiiniks, on diagnostiline test, mille eesmärk on kontrollida meditsiinilise glükoosi hulka veres 3 kuu jooksul, olles väga sobiv diabeedi diagnoosimiseks ja jälgimiseks ning selle raskuse hindamiseks.
Glükeeritud hemoglobiini normväärtus on 5,7% ja diabeet kinnitatakse, kui väärtus on võrdne või suurem kui 6,5%. Lisateave glükeeritud hemoglobiini kohta.
Hemoglobiin uriinis
Hemoglobiini esinemist uriinis nimetatakse hemoglobinuuriaks ja see viitab tavaliselt näiteks neeruinfektsioonile, malaariale või pliimürgitusele. Hemoglobiini tuvastamine uriinis toimub lihtsa uriinianalüüsi abil, mida nimetatakse EAS-iks.
Lisaks hemoglobiinile näitavad hematokriti väärtused ka muutusi veres, nagu aneemia ja leukeemia. Vaadake, mis on hematokrit ja kuidas selle tulemust mõista.