17 harjutust voodihaigetele (liikuvus ja hingamine)
Sisu
Harjutusi voodihaigetele tuleks teha kaks korda päevas, iga päev ja need aitavad parandada naha elastsust, ennetada lihaste kaotust ja säilitada liigese liikumist. Lisaks parandavad need harjutused ka vereringet, ennetades dekubituse haavandeid, mida nimetatakse ka lamatisteks.
Lisaks füüsilistele harjutustele on oluline ka see, et voodihaige teeb hingamisharjutusi, kuna need aitavad säilitada hingamislihaste toimimist ja tagada suurema kopsumahu, pannes inimese paremini hingama ja tõhusama köhaga, juhul kui nad vajadus näiteks flegma välja tõrjuda.
Harjutusi tuleks alati teha aeglaselt ja austades iga inimese piire. Ideaalis soovitab harjutusi tervishoiutöötaja, eriti füsioterapeut.
1. Füüsilise liikuvuse harjutused
Mõned suurepärased harjutused voodihaige liikuvuse säilitamiseks ja lihaste tugevdamiseks on:
Jalad ja jalad
- Selili lamaval inimesel paluge tal liigutada pahkluud küljelt küljele ja ülevalt alla, justkui teeks ta baleriinajalga liigutust. Iga liigutust tuleb sooritada 3 korda iga jalaga;
- Selili lamades peaks inimene kummagi jalaga 3 korda järjest painutama ja sirutama oma jalgu;
- Lamades selili ja jalad kõverdatud. Avage ja sulgege jalad, puudutades ja levitades üht põlve teisest;
- Kõhu üles ja sirge jalaga tõstke jalg üles, hoides põlve sirgena;
- Kõhu ülespoole ja sirge jalaga avage ja sulgege jalg väljaspool voodit ilma jalga painutamata;
- Painutage jalgu ja proovige tagumik voodist üles tõsta, 3 korda järjest.
Relvad ja käed
- Avage ja sulgege sõrmed, avage ja sulgege oma käed;
- Toetage küünarnukk voodil ja liigutage käsi üles ja alla ning küljelt küljele;
- Pange oma käed kokku, püüdes panna käsi õlale, 3 korda järjest, iga käega;
- Sirge käsi tõstke käsi küünarnukki painutamata ülespoole;
- Hoidke käsi paigal ja piki keha sirutatuna ning tehke käe avamise ja sulgemise liikumine, lohistades kätt voodil;
- Pöörake õlga nii, nagu joonistaksite seinale suurt ringi.
Mõned olulised juhised on harjutuste seeria kordamine 2–3 korda, nende vahel 1–2-minutise puhkeajaga ning 1–3 päeva nädalas, seansside vahel minimaalselt 48 tundi puhkust.
Treeningukindluse suurendamiseks, mis aitab kaasa lihasmassi suurenemisele, saab kasutada kergesti ligipääsetavaid esemeid, näiteks täis veepudelit, liivakotte, riisi- või oapakendeid.
2. Hingamisharjutused
Kui voodihaige suudab voodist välja tulla, saab ta seda hingamisharjutust sooritada voodil istudes või seistes. Harjutused on:
- Pange oma käed kõhule ja hingake rahulikult sisse, jälgides samal ajal käes tunduvaid liigutusi;
- Hinga sügavalt sisse ja laske sellel aeglaselt välja, tehes oma suuga 5 korda järjest "pahna";
- Hingake sügavalt sisse, tõstes käed üles ja laskes õhku välja, kui langetate käed. Selle hõlbustamiseks saate seda teha ühe käega korraga;
- Sirutage käed ettepoole ja puudutage peopesasid koos. Hingake sügavalt sisse, avades samal ajal käed ristikujuliselt. 5 korda järjest vabastage hingeõhk, sulgege samal ajal käed ja puudutage peopesasid.
- Täitke pool 1,5-liitrine pudel vett ja asetage õled. Hingake sügavalt sisse ja laske õhk läbi õlgede, tekitades vees mullid, 5 korda järjest.
Need on vaid mõned näited harjutustest. Harjutusi on soovitatav alati näidata füsioterapeut vastavalt iga inimese vajadustele, eriti kui inimene ei saa lihaste jõu puudumise tõttu üksi sooritada liigutusi või kui sellega on seotud mõni neuroloogiline muutus, mis võib juhtuda pärast insulti näiteks müasteenia või kvadriplegia.
Millal harjutusi mitte teha
Harjutuste tegemine voodihaige ajal on vastunäidustatud:
- Sa lihtsalt sõid, sest võisid olla haige;
- Sa lihtsalt võtsid ravimit, mis põhjustab unisust;
- Teil on palavik, sest füüsiline koormus võib temperatuuri tõsta;
- Teil on kõrge või reguleerimata vererõhk, sest see võib veelgi tõusta;
- Kui arst ei luba mingil muul põhjusel.
Harjutusi tuleks proovida teha hommikul, kui inimene on ärkvel ja kui harjutuste ajal rõhk tõuseb, tuleks harjutus lõpetada ja teha esimene hingamisharjutus, kuni rõhk normaliseerub.