Kolledži üliõpilased ja gripp

Igal aastal levib gripp üleriigiliselt ülikoolilinnakutesse. Eluruumide sulgemine, ühised tualettruumid ja palju sotsiaalseid tegevusi muudavad kolledži üliõpilase grippi tõenäolisemaks.

See artikkel annab teile teavet gripi ja üliõpilaste kohta. See ei asenda teie tervishoiuteenuse osutaja meditsiinilist nõu.

Millised on gripi sümptomid?

Gripi saanud üliõpilasel on kõige sagedamini palavik 100 ° F (37,8 ° C) või kõrgem ning kurguvalu või köha. Muud sümptomid võivad olla järgmised:

• Külmavärinad
• Kõhulahtisus
• Väsimus
• Peavalu
• Nohu
• Valutavad lihased
• Oksendamine

Enamik kergemate sümptomitega inimesi peaks ennast paremini tundma 3–4 päeva jooksul ega pea pakkuja poole pöörduma.

Vältige kontakti teiste inimestega ja jooge rohkelt vedelikke, kui teil on gripi sümptomid.

KUIDAS MINA SÜMPTOMI RAVIDA?

Atsetaminofeen (tylenool) ja ibuprofeen (Advil, Motrin) aitavad palavikku alandada. Enne atsetaminofeeni või ibuprofeeni võtmist pidage nõu oma teenusepakkujaga, kui teil on maksahaigus.

• Võtke atsetaminofeeni iga 4–6 tunni järel või vastavalt juhistele.
• Võtke ibuprofeeni iga 6 kuni 8 tunni järel või vastavalt juhistele.
• ÄRGE kasutage aspiriini.

Palavik ei pea olema kasulik, et olla normaalne. Enamik inimesi tunneb end paremini, kui nende temperatuur langeb ühe kraadi võrra.

Käsimüügis pakutavad külmetusravimid võivad mõningaid sümptomeid leevendada. Kurguvalu korral aitavad anesteetikumi sisaldavad kurgupastillid või pihustid. Lisateavet leiate oma õpilaste tervisekeskuse veebisaidilt.

MIS ON ANTIVIRAALSETE RAVIMITE KOHTA?

Enamik kergemate sümptomitega inimesi tunneb end paremini 3–4 päeva jooksul ega pea viirusevastaseid ravimeid võtma.

Küsige oma teenusepakkujalt, kas viirusevastane ravim sobib teile. Kui teil on mõni allpool toodud haigusseisunditest, võib teil olla oht raskema gripijuhu tekkeks:

• Kopsuhaigus (sh astma)
• Südamehaigused (välja arvatud kõrge vererõhk)
• Neerude, maksa, närvide ja lihaste seisundid
• Verehaigused (sealhulgas sirprakuline haigus)
• Diabeet ja muud ainevahetushäired
• Immuunsuse nõrgenemine haiguste (näiteks AIDS), kiiritusravi või teatud ravimite, sealhulgas kemoteraapia ja kortikosteroidide tõttu
• Muud pikaajalised (kroonilised) meditsiinilised probleemid

Pillidena võetakse viirusevastaseid ravimeid, nagu oseltamiviir (Tamiflu), zanamiviir (Relenza) ja baloksaviir (Xofluza). Peramiviir (Rapivab) on saadaval intravenoosseks kasutamiseks. Kõiki neid võib kasutada mõne gripi põdeva inimese raviks. Need ravimid toimivad paremini, kui hakkate neid võtma 2 päeva jooksul pärast esimeste sümptomite ilmnemist.

MILLAL SAAB KOOLI TAGASI?

Peaksite saama kooli naasta, kui tunnete end hästi ja teil pole 24 tunni jooksul palavikku olnud (ilma atsetaminofeeni, ibuprofeeni või muid palaviku alandavaid ravimeid võtmata).

KAS TULEKS SAADA GRIPSIVAKTSINE?

Inimesed peaksid saama vaktsiini ka siis, kui neil on juba olnud gripilaadne haigus. Haiguste tõrje ja ennetamise keskus (CDC) soovitab kõigil 6-kuustel ja vanematel inimestel saada gripivaktsiini.

Gripivaktsiini saamine aitab kaitsta teid gripi haigestumise eest.

KUS SAAN GRIPSIVAKTSIINI SAADA?

Gripivaktsiinid on sageli saadaval kohalikes tervisekeskustes, pakkujate kontorites ja apteekides. Kui nad pakuvad gripivaktsiini, küsige oma õpilaste tervisekeskusest, teenuseosutajalt, apteegist või oma töökohast.

KUIDAS VÄLTIDA grippi püüdmist või levitamist?

• Pärast palaviku taandumist viibige oma korteris, ühiselamutoas või kodus vähemalt 24 tundi. Kui lahkute oma toast, kandke maski.
• ÄRGE jagage toitu, riistu, tasse ega pudeleid.
• Katke köhimisel suu lapiga ja visake see pärast kasutamist minema.
• Köha varrukasse, kui salvrätikut pole.
• Kandke alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Kasutage seda sageli päeva jooksul ja alati pärast näo puudutamist.
• ÄRGE puudutage oma silmi, nina ja suud.

MILLAL PEAB MA ARSTI NÄGEMA?

Enamik üliõpilasi ei pea kergete gripi sümptomite korral pöörduma teenuseosutaja poole. Seda seetõttu, et enamikku kolledžiealisi inimesi ei ohusta raske haigusjuht.

Kui tunnete, et peaksite pöörduma teenusepakkuja poole, helistage kõigepealt kontorisse ja öelge neile oma sümptomid. See aitab personalil teie visiidiks ette valmistuda, et te ei levitaks seal mikroobidele mikroobe.

Kui teil on suurenenud gripitüsistuste oht, pöörduge oma teenusepakkuja poole. Riskitegurite hulka kuuluvad:

• Pikaajalised (kroonilised) kopsuprobleemid (sh astma või KOK)
• Südameprobleemid (välja arvatud kõrge vererõhk)
• Neeruhaigus või ebaõnnestumine (pikaajaline)
• Maksahaigus (pikaajaline)
• Aju või närvisüsteemi häired
• Verehaigused (sealhulgas sirprakuline haigus)
• Diabeet ja muud ainevahetushäired
• Nõrk immuunsüsteem (näiteks AIDS-i, vähi või elundisiirdega inimesed; saavad kemoteraapiat või kiiritusravi või võtavad iga päev kortikosteroidi tablette)

Võite ka oma teenusepakkujaga rääkida, kui olete teiste läheduses, kellel võib olla tõsine gripijuhtum, sealhulgas inimesed, kes:

• Elage koos 6-aastase või noorema lapsega või hoidke teda
• Töötage tervishoiuasutustes ja pidage otsest kontakti patsientidega
• Elage koos pikaajalise (kroonilise) meditsiinilise probleemiga inimesega või hoolitsege selle eest, kes pole gripi vastu vaktsineeritud

Helistage kohe oma teenusepakkujale või minge kiirabisse, kui teil on:

• Hingamisraskused või õhupuudus
• Rindkere või kõhuvalu
• Äkiline pearinglus
• Segasus või arutlusprobleemid
• Raske oksendamine või oksendamine, mis ei kao
• Gripilaadsed sümptomid paranevad, kuid naasevad seejärel palaviku ja hullema köhaga

Brenner GM, Stevens CW. Viirusevastased ravimid. In: Brenner GM, Stevens CW, toim. Brenneri ja Stevensi farmakoloogia. 5. väljaanne Philadelphia, PA: Elsevier; 2018: peatükk 43.

Haiguste tõrje ja ennetamise keskuste veebisait. Mida peaksite teadma gripi viirusevastaste ravimite kohta. www.cdc.gov/flu/treatment/whatyoushould.htm. Värskendatud 22. aprill 2019. Juurdepääs 7. juuli 2019.

Haiguste tõrje ja ennetamise keskuste veebisait. Ennetage hooajalist grippi. www.cdc.gov/flu/prevent/index.html. Värskendatud 23. august 2018. Juurdepääs 7. juuli 2019.

Haiguste tõrje ja ennetamise keskuste veebisait. Peamised faktid hooajalise gripivaktsiini kohta. www.cdc.gov/flu/prevent/keyfacts.htm. Värskendatud 6. september 2018. Juurdepääs 7. juuli 2019.

Ison MG, Hayden FG. Gripp. In: Goldman L, Schafer AI, toim. Goldman-Cecili meditsiin. 26. ed. Philadelphia, PA: Elsevier; 2020: peatükk 340.