Ägeda respiratoorse distressi sündroom

Äge respiratoorse distressi sündroom (ARDS) on eluohtlik kopsuhaigus, mis takistab piisava hulga hapniku sattumist kopsudesse ja verre. Imikutel võib olla ka respiratoorse distressi sündroom.

ARDS-i võib põhjustada mis tahes suurem otsene või kaudne kopsukahjustus. Levinumad põhjused on:

• Oksendamise hingamine kopsudesse (aspiratsioon)
• Kemikaalide sissehingamine
• Kopsusiirdamine
• Kopsupõletik
• Septiline šokk (infektsioon kogu kehas)
• Trauma

Sõltuvalt hapniku kogusest veres ja hingamise ajal klassifitseeritakse ARDS-i raskusaste:

• Kerge
• Mõõdukas
• Raske

ARDS viib vedeliku kogunemiseni õhukottides (alveoolides). See vedelik takistab piisavalt hapniku vereringesse sattumist.

Vedeliku kogunemine muudab kopsud ka raskeks ja jäigaks. See vähendab kopsude paisumisvõimet. Hapniku tase veres võib püsida ohtlikult madal, isegi kui inimene saab hapnikku hingamismasinast (ventilaatorist) hingamistoru kaudu (endotrahheaaltoru).

ARDS esineb sageli koos teiste elundisüsteemide, näiteks maksa või neerude, tõrgetega. Sigarettide suitsetamine ja alkoholi tarvitamine võivad olla selle arengu riskifaktorid.

Sümptomid tekivad tavaliselt 24–48 tunni jooksul pärast vigastust või haigust. Sageli on ARDS-iga inimesed nii haiged, et ei saa sümptomite üle kurta. Sümptomiteks võivad olla järgmised:

• Õhupuudus
• Kiire südamelöök
• Madal vererõhk ja elundipuudulikkus
• Kiire hingamine

Stetoskoopiga rindkere kuulamine (auskultatsioon) paljastab ebanormaalseid hinge helisid, näiteks krõbinaid, mis võivad olla vedeliku tunnused kopsudes. Sageli on vererõhk madal. Sageli täheldatakse tsüanoosi (sinine nahk, huuled ja küüned, mis on põhjustatud kudede hapnikupuudusest).

ARDS-i diagnoosimiseks kasutatud testide hulka kuuluvad:

• Arteriaalne veregaas
• Vereanalüüsid, sealhulgas CBC (täielik vereanalüüs) ja vere keemiad
• Vere ja uriini kultuurid
• Mõnel inimesel bronhoskoopia
• Rindkere röntgen või kompuutertomograafia
• Röga kultuurid ja analüüs
• Võimalike infektsioonide testid

Südamepuudulikkuse välistamiseks võib vaja minna ehhokardiogrammi, mis võib rindkere röntgenpildil sarnaneda ARDS-iga.

ARDS-i tuleb sageli ravida intensiivravi osakonnas.

Ravi eesmärk on pakkuda hingamistuge ja ravida ARDS-i põhjust. See võib hõlmata ravimeid infektsioonide raviks, põletiku vähendamiseks ja vedeliku eemaldamiseks kopsudest.

Suurte hapniku annuste ja positiivse rõhu viimiseks kahjustatud kopsudesse kasutatakse ventilaatorit. Inimesi tuleb sageli ravimitega sügavalt rahustada. Ravi ajal teevad tervishoiuteenuse osutajad kõik endast oleneva, et kaitsta kopse edasiste kahjustuste eest. Ravi on peamiselt toetav kuni kopsude taastumiseni.

Mõnikord tehakse ravi, mida nimetatakse kehaväliseks membraani hapnikuga varustamiseks (ECMO). ECMO ajal filtreeritakse veri läbi masina hapniku saamiseks ja süsinikdioksiidi eemaldamiseks.

Paljud ARDS-iga inimeste pereliikmed on äärmiselt stressis. Sageli saavad nad seda stressi leevendada, liitudes tugigruppidega, kus liikmed jagavad ühiseid kogemusi ja probleeme.

Umbes kolmandik ARDS-iga inimestest sureb selle haiguse tõttu. Need, kes elavad, saavad sageli suurema osa oma normaalsest kopsufunktsioonist tagasi, kuid paljudel inimestel on püsiv (tavaliselt kerge) kopsukahjustus.

Paljudel ARDS-i üle elanud inimestel on pärast tervenemist mälukaotus või muud elukvaliteediga seotud probleemid. Selle põhjuseks on ajukahjustused, mis tekkisid siis, kui kopsud ei töötanud korralikult ja aju ei saanud piisavalt hapnikku. Mõnedel inimestel võib pärast ARDS-i üleelamist olla ka posttraumaatiline stress.

ARDS-ist või selle ravist tulenevad probleemid võivad olla järgmised:

• Paljude elundisüsteemide rike
• Haiguse raviks vajaliku hingamismasina vigastusest tingitud kopsukahjustused, nagu kokku kukkunud kops (nimetatakse ka pneumotooraksiks)
• Kopsufibroos (kopsu armistumine)
• Ventilaatoriga seotud kopsupõletik

ARDS esineb kõige sagedamini teise haiguse ajal, mille puhul inimene on juba haiglas. Mõnel juhul on tervislikul inimesel raske kopsupõletik, mis süveneb ja muutub ARDS-iks. Kui teil on hingamisraskusi, helistage kohalikule hädaabinumbrile (näiteks 911) või minge kiirabisse.

Mittekardiogeenne kopsuturse; Suurenenud läbilaskvusega kopsuturse; ARDS; Äge kopsukahjustus

• Nohu ja gripp - mida arstilt küsida - täiskasvanu
• Külmetushaigused ja gripp - mida arstilt küsida - laps
• Kui teie beebil või imikul on palavik

• Kopsud
• Hingamissüsteem

Lee WL, Slutsky AS. Äge hüpokseemiline hingamispuudulikkus ja ARDS. In: Broaddus VC, Mason RJ, Ernst JD jt, toim. Murray ja Nadeli hingamisteede meditsiini õpik. 6. ed. Philadelphia, PA: Elsevier Saunders; 2016: peatükk 100.

Matthay MA, Ware LB. Äge hingamispuudulikkus. In: Goldman L, Schafer AI, toim. Goldman-Cecili meditsiin. 26. ed. Philadelphia, PA: Elsevier; 2020: peatükk 96.

Seigel TA. Mehaaniline ventilatsioon ja mitteinvasiivne ventilatsioonitugi. In: Walls RM, Hockberger RS, Gausche-Hill M, toim. Roseni erakorraline meditsiin: mõisted ja kliiniline praktika. 9. ed. Philadelphia, PA: Elsevier; 2018: 2. peatükk.