Aspartaataminotransferaasi (AST) vereanalüüs

Aspartaataminotransferaasi (AST) vereanalüüs mõõdab ensüümi AST taset veres.

Vaja on vereproovi.

Erilist ettevalmistust pole vaja.

Vere võtmiseks nõela sisestamisel tunnevad mõned inimesed mõõdukat valu. Teised tunnevad ainult torkimist või torkimist. Pärast võib esineda mõningast tuikavat või kerget verevalumit. Varsti kaob see.

AST on ensüüm, mida leidub suures koguses maksas, südames ja lihastes. Vähemates kogustes leidub seda ka teistes kudedes. Ensüüm on valk, mis põhjustab kehas spetsiifilist keemilist muutust.

Maksavigastuse tagajärjel vabaneb AST verre.

Seda testi tehakse peamiselt koos teiste testidega (nagu ALT, ALP ja bilirubiin) maksahaiguste diagnoosimiseks ja jälgimiseks.

Normaalne vahemik on 8 kuni 33 U / L.

Normaalväärtuste vahemikud võivad laborites erineda. Mõnes laboris kasutatakse erinevaid mõõtmisi või testitakse erinevaid proove. Rääkige oma tervishoiuteenuse osutajaga oma konkreetsete testitulemuste tähendusest.

AST taseme tõus on sageli maksahaiguse tunnuseks. Maksahaigus on veelgi tõenäolisem, kui ka teiste maksa vereanalüüsidega kontrollitud ainete tase on tõusnud.

AST taseme tõus võib olla tingitud mõnest järgnevast:

• Maksa armistumine (tsirroos)
• Maksakoe surm
• Südameatakk
• Liiga palju rauda kehas (hemokromatoos)
• Maksa turse ja põletik (hepatiit)
• Maksa verevoolu puudumine (maksa isheemia)
• Maksavähk või kasvaja
• Maksale toksiliste ravimite kasutamine, eriti alkoholi tarvitamine
• Mononukleoos ("mono")
• Lihasehaigus või trauma
• Kõhunäärme turse ja põletik (pankreatiit)

AST tase võib tõusta ka pärast:

• Põletused (sügavad)
• Südameprotseduurid
• Arestimine
• Kirurgia

Rasedus ja füüsiline koormus võivad samuti põhjustada AST taseme tõusu.

Vere võtmisega kaasneb väike risk. Veenide suurus varieerub nii inimeselt kui ka keha ühelt küljelt teisele. Mõne inimese vere võtmine võib olla keerulisem kui teistelt.

Vere võtmisega seotud riskid on kerged, kuid võivad hõlmata järgmist:

• Minestamine või peapööritus
• Liigne verejooks
• Veenide leidmiseks mitu punktsiooni
• Hematoom (vere kogumine naha alla)
• Infektsioon (väike risk igal ajal, kui nahk on katki)

Aspartaataminotransferaas; Seerumi glutaam-oksaloäädikhappe transaminaas; SGOT

Chernecky CC, Berger BJ. Aspartaataminotransferaas (AST, aspartaattransaminaas, SGOT) - seerum. In: Chernecky CC, Berger BJ, toim. Laboratoorsed testid ja diagnostilised protseduurid. 6. ed. St Louis, MO: Elsevier Saunders; 2013: 172-173.

Pincus MR, Tierno peaminister, Gleeson E, Bowne WB, Bluth MH. Maksafunktsiooni hindamine. In: McPherson RA, Pincus MR, toim. Henry kliiniline diagnoosimine ja juhtimine laboratoorsete meetoditega. 23. toim. St Louis, MO: Elsevier; 2017: 21. peatükk.

Pratt DS. Maksakeemia ja funktsionaalsuse testid. In: Feldman M, Friedman LS, Brandt LJ, toim. Sleisenger ja Fordtrani seedetrakti- ja maksahaigus. 10. ed. Philadelphia, PA: Elsevier Saunders; 2016: peatükk 73.