Kuidas ravitakse Burnouti sündroomi

Sisu

• Psühholoogiline ravi
• Kasutatavad õiguskaitsevahendid
• Paranemise märgid
• Halvenemise tunnused

Läbipõlemise sündroomi ravi peab juhendama psühholoog või psühhiaater ning seda tehakse tavaliselt ravimite ja ravimeetodite kombineerimise teel 1-3 kuud.

Läbipõlemissündroom, mis tekib siis, kui inimene tunneb end töö tõttu põhjustatud liigse stressi tõttu kurnatuna, nõuab patsiendilt puhkust, et leevendada näiteks peavalu, südamepekslemist ja lihasvalusid. Siit saate teada, kuidas teha kindlaks läbipõlemise sündroomi sümptomid.

Psühholoogiline ravi

Läbipõlemissündroomiga inimeste jaoks on psühholoogiline ravi psühholoogiga väga oluline, kuna terapeut aitab patsiendil leida stressi vastu võitlemise strateegiaid. Lisaks annavad konsultatsioonid inimestele aega õhutada ja vahetada kogemusi, mis aitavad parandada eneseteadmist ja saada rohkem turvalisust oma töös.

Lisaks leiab patsient psühholoogilise ravi vältel mõned strateegiad

• Korrastage oma tööd, vähendades näiteks tööaega või ülesandeid, mille eest vastutate;
• Suurendage sõpradega suhtlemist, tööstressist eemale juhtida;
• Tehke lõõgastavaid tegevusi, näiteks tantsimine, kinno minek või sõpradega väljas käimine;
• Harjutus, näiteks kõndimine või pilates, et vabastada kogunenud stress.

Ideaalis peaks patsient tegema erinevaid tehnikaid korraga, et taastumine oleks kiirem ja tõhusam.

Kasutatavad õiguskaitsevahendid

Läbipõlemissündroomi raviks võib psühhiaater näidata antidepressantide, näiteks sertraliini või fluoksetiini, tarbimist, et aidata alaväärsustundest ja töövõimetusest üle saada ning võita enesekindlust, mis on peamised sümptomid, mida Burnouti sündroomiga inimesed avaldavad.

Paranemise märgid

Kui läbipõlemissündroomiga patsient teeb ravi korralikult, võivad ilmneda paranemise tunnused, näiteks suurem töövõime, suurem enesekindlus ning peavalude ja väsimuse sageduse vähenemine.

Lisaks sellele on töötaja tööl suurem sissetulek, mis suurendab tema heaolu.

Halvenemise tunnused

Läbipõlemissündroomi süvenemise tunnused ilmnevad siis, kui inimene ei järgi soovitatud ravi ja hõlmab motivatsiooni täielikku kaotust seoses tööhõivega, lõpetades sagedase seedetrakti häirete, näiteks kõhulahtisuse ja oksendamise, puudumisega.

Kõige raskematel juhtudel võib inimesel tekkida depressioon ja võib-olla tuleb arsti hospitaliseerimiseks vaja hospitaliseerimist.