Huuletubakas ja vähk: kas on mingit seost?

Sisu

• Kiired faktid
• Kasulik või kahjulik?
• Niisiis, kas huuletubakas põhjustab vähki?
• Pankreasevähk ja nuusk
• Suuvähk ja nuusk
• Maovähk ja nuusk
• Nahavähk ja nuusk
• Tootjariik ja risk
• Rootsi huuletubakas vs Ameerika huuletubakas
• Huuletubaka muud riskid ja kõrvaltoimed
• Südame-veresoonkonna haigus
• Diabeet
• Metaboolne sündroom
• Astma
• Kõrge vererõhk
• Kaasavõtmine

Huuletubakas on niiske, suitsuvaba ja peeneks jahvatatud tubakatoode, mida turustatakse suitsetamise vähem kahjuliku alternatiivina. Seda müüakse lahtiselt ja pakkides (nagu väga väikesed teekotid).

Huuletubakas asetatakse igeme ja ülahuule vahele ning imetakse umbes 30 minutit. See on vähem peeneks jahvatatud kui nuusktubakas ja seda ei panda ninna. Erinevalt närimistubakast ei hõlma see tavaliselt sülitamist.

Seda on Rootsis kasutatud 200 aastat ja viimased mitu aastat toodetud ka Ameerika Ühendriikides. Huuletubakaga sarnaseid tooteid kasutatakse traditsiooniliselt kogu maailmas, kuid need erinevad suuresti nikotiini ja muu keemilise sisalduse poolest.

Kiired faktid

• Hinnanguliselt 10–25 protsenti maailma elanikkonnast kasutab suitsuvaba tubakat, sealhulgas huuletubakat.
• USA toidu- ja ravimiamet (FDA) teatas, et 2014. aastal olid huuletubaka praegused kasutajad hinnanguliselt 1,9 protsenti (280 000) keskkooliõpilastest ja 0,5 protsenti (50 000) keskkooliõpilastest.
• Spetsiaalselt huuletubaka turg kasvab 2023. aastaks eeldatavasti 4,2 protsenti.
• 2014. aastal moodustasid huuletubaka tooted 1,7 protsenti USA suitsuvaba tubaka turust.

Kasulik või kahjulik?

Huuletubaka kasutamine on vaieldav. Euroopa Liit on keelanud selle müügi (välja arvatud Rootsis) nikotiini teadaoleva sõltuvust tekitava ja kahjuliku mõju tõttu. USA terviseagentuurid ei soovita seda kasutada.

Muret tekitab see, et huuletubakas võib olla noorte jaoks nikotiini külge haakimisel sigareti suitsetamise "värav".

Kuid huuletubaka pooldajad väidavad, et huuletubakas on vähem kahjulik kui nikotiini sissehingamine, ehkki see tekitab sõltuvust. Huuletubakat ei põleta ja suitsu ei hingata. Nii et suitsetamise halvimaid tagajärgi pole.

Lisaks sellele aitavad huuletubaka pooldajad, et see aitab inimestel suitsetamisest loobuda. Nad osutavad huuletubaka kasutamise eelistele rahvatervise valdkonnas Rootsis.

Täpsemalt, Rootsis langes suitsetamise määr dramaatiliselt, kuna rohkem mehi otsustasid huuletubaka tarbimist. BMJ ajakirja Tobacco Control 2003. aasta ülevaate kohaselt suitsetas 1976. aastal 40 protsenti meestest, 2002. aastal 15 protsenti.

Samal ajal leidsid teadlased, et Rootsis on vähenenud kopsuvähk, südame-veresoonkonna haigused ja muudest põhjustest tingitud surmad.

Niisiis, kas huuletubakas põhjustab vähki?

Kas huuletubakas põhjustab vähki, on keeruline teaduslikult välja selgitada. Õppetulemused on hämmastavalt mitmekesised. Mõnedes uuringutes leitakse huuletubaka tarvitamisega seotud konkreetne vähirisk ja teistes uuringutes leitakse vastupidist.

Mõnikord on uuritud rahvastikurühmades või ajavahemikes erinevusi.

Mõnedes uuringutes on kõik suitsuvabad tubakatooted kokku pandud. Teised piirduvad Rootsi elanikkonna puhul huuletubaka kasutamisega.

Mõnikord ei arvestata muid tegureid, näiteks alkoholitarbimist või kehakaalu.

Mis pole vaieldav, on seos nikotiinitoodete suitsu sissehingamise ja haiguste vahel.

Siin käsitleme mõnda vähktõve ja nuusust käsitlevat uuringut.

Pankreasevähk ja nuusk

Suitsetamine on teadaolevalt kõhunäärmevähi kõrge riskitegur. 82 erineva uuringu metaanalüüs näitas, et praeguste suitsetajate suurenenud kõhunäärmevähi risk oli 74 protsenti. Endiste suitsetajate suurenenud risk oli 20 protsenti.

Kas suitsuvaba tubakaga jääb risk samaks? Tulemused pole selged. Kahes uuringus, mis hõlmas konkreetselt huuletubakat, leiti mõõdukas riski suurenemine. Kahes teises uuringus ei leitud seost.

2007. aastal läbi viidud huuletubakat kasutanud Rootsi ehitustööliste uuring, mis ei olnud varem suitsetada, leidis suurenenud kõhunäärmevähi riski. Uuringus jõuti järeldusele, et Rootsi huuletubaka kasutamist tuleks kaaluda võimaliku kõhunäärmevähi riskifaktorina.

Viimane ja suurim, 2017. aastal teatatud uuring hõlmas suurt valimit - 424 152 meest Rootsis. See hõlmas huuletubaka mittekasutajaid ja kasutajaid. Uuringust järeldati, et andmed ei kinnitanud mingit seost huuletubaka kasutamise ja meeste kõhunäärmevähi riski vahel.

2017. aasta uuringu autorid märkisid, et nende leiud võivad olla seotud Rootsi huuletubaka madalama nitrosamiinitasemega kui tubakasuitsuga. Samuti arvasid nad, et tubakasuitsetajate suurenenud kõhunäärmevähi risk on seotud põlemisel tekkivate kantserogeenidega.

Suuvähk ja nuusk

Tubakasuitsetamine on suuõõnevähkide üks tugevamaid riskitegureid.

Suuvähki põhjustava nuusa tõendid on erinevad. 2008. aasta uuringus jõuti järeldusele, et suuvähi risk suitsetamata tubaka tarbijate jaoks on tõenäoliselt väiksem kui suitsetajatel, kuid rohkem kui inimestel, kes ei kasuta tubakat.

2013. aasta uuring, mis hõlmas eri riikide nuusutooteid, tegi tugevama järelduse: suitsuvaba tubaka tarvitamise ning põse- ja igemevähi vahel on tugev seos. Uuringus märgiti, et varasemad andmed suitsuvaba tubaka ja suuvähkide kohta olid hõredad.

2007. aastal tehtud uuringus 125 576 Rootsi ehitustöölist, kes kasutasid huuletubakat, kuid kes polnud varem suitsetajad, järeldasid, et huuletubaka kasutajatel suukaudsete vähivormide oht ei suurenenud. (Pange tähele, et see on sama uuring, mis leidis samas populatsioonis suurenenud kõhunäärmevähi riski.)

Veel üks Rootsi uuring erines. Selles suukaudsete lamerakkvähkidega 16 Rootsi mehe 2012. aasta juhtumiaruandes jõuti järeldusele, et Rootsi nuusktubakas ei pruugi olla kahjutu alternatiiv suitsetamisele. Need mehed olid enne vähi diagnoosimist huuletubakat kasutanud keskmiselt 42,9 aastat. Vähkkasvajad olid kohtades, kuhu nad olid huuletubaka pannud.

Sarnane hoiatus tuli pikaajalises uuringus, milles osales 9 976 Rootsi huuletubakat tarvitavat meest. See 2008. aastal avaldatud uuring soovitas, et huuletubaka kasutajate suuvähi riski ei saa välistada. Selles leiti, et uuritud huuletubaka kasutajatel on suu, neelu ja üldise suitsetamisega seotud vähktõve kõrge esinemissagedus.

Rootsi juhtiv huuletubakatootja Rootsi Match tellis sõltumatu raporti. Selles kommenteeritakse suukahjustuste iseloomulikku tüüpi, mida huuletubaka kasutajad võivad saada. Need on pärast huuletubaka kasutamise lõpetamist pöörduvad, märgitakse aruandes. Aruandes öeldakse ka, et puuduvad kliinilised tõendid, mis viitaksid kahjustuste muutumisele vähiks.

Maovähk ja nuusk

Suitsetamisel on suur maovähi risk, mida tuntakse ka kui maovähki. Maovähi määr suitsetajate seas on peaaegu kaks korda suurem kui mittesuitsetajate seas.

Aga huuletubaka kasutajad? Jällegi on tõendid segatud.

Rootsi töötajate 1999. aasta uuring leidis, et suitsuvaba tubakaga ei kaasne suurenenud maovähi riski. Rootsis 2000. aastal tehtud uuring jõudis samale järeldusele.

2008. aasta uuringus vaadati läbi 336 381 Rootsi ehitustöölise tervisekontrolli andmed perioodil 1971–1993 ning järelkontrolli andmed kuni 2004. aastani. Uuring leidis, et huuletubaka kasutajad, kes polnud kunagi suitsetanud, olid maovähi puhul „ülemäärased riskid“.

India suitsuvaba tubaka tarbijate 2015. aasta uuring leidis, et nad nimetasid suitsuvaba tubaka ja maovähi väikest, kuid olulist ühendust. Uuritud suitsuvaba tubakas võib aga huuletubakast erineda.

Nahavähk ja nuusk

Suitsetamine kahekordistab nahavähi, eriti lamerakk-kartsinoomi riski.

Kuid huuletubaka ja nahavähi uuringud on järelduste tegemiseks liiga piiratud.

2005. aastal Rootsis läbi viidud üleriigilises uuringus ei leitud seost suurenenud suitsetamise riskiga lamerakk-kartsinoomiga. Samuti märgiti, et huuletubaka kasutajatel oli vähenenud lamerakk-kartsinoomi tekke oht.

Tootjariik ja risk

Tootmisriik muudab huuletubaka koostist erinevalt. See võib mõjutada vähiriski.

Rootsi huuletubakas vs Ameerika huuletubakas

USA-s toodetud huuletubaka tüüpi tooted erinevad Rootsis toodetud huuletubaka toodetest.

Ameerika huuletubakatooted sisaldavad rohkem nikotiini kui Rootsi huuletubakas. Kuid Ameerika toodetes on nikotiini võime teie keha imenduda. Nuusust saadava nikotiini kogust mõjutavad kaks peamist tegurit:

• kui aluseline (happelise vastandiga) on huuletubakas pH väärtuse järgi mõõdetud
• niiskusesisaldus

Kõrgem pH (rohkem leelist) tähendab, et huuletubakas sisalduv nikotiin imendub kiiremini teie vereringesse. Rootsi huuletubaka keskmine pH on 8,7, võrreldes Ameerika huuletubakamargide 6,5-ga.

Rootsi huuletubakas sisaldab ka märkimisväärselt suuremat niiskust kui Ameerika kaubamärkidel. Suurem niiskusesisaldus suurendab nikotiini imendumist teie vereringesse.

Nikotiini kõrgem kohaletoimetamise määr tähendab, et Rootsi huuletubaka kasutajad pöörduvad väiksema tõenäosusega oma nikotiiniallika poole. Rootsis 1000 endise suitsetaja uuringust selgus, et 29 protsenti on suitsetamisest loobumiseks hakanud huuletubakat kasutama.

Veel üks Rootsi huuletubaka eelis on võrreldes Ameerika kaubamärkidega madalam nitritite (TSNA) sisaldus. Rootsi huuletubaka tubakas on õhu käes või päikese käes kuivatatud, mis vähendab nitritisisaldust võrreldes tavalise tulekahjus kuumutatava Ameerika huuletubaka tubakaga.

Kõrgem pH ja niiskusesisaldus ning madalam nitritisisaldus võimaldavad Rootsi huuletubakal pakkuda rohkem nikotiini, millel on väiksem kahjulike mõjude oht kui Ameerika kaubamärkidel.

Rootsi huuletubaka kasutajatel tekib sõltuvus nikotiinist, kuid vähi- ja südamehaiguste risk on võrreldes suitsetamisega tunduvalt väiksem.

Huuletubaka muud riskid ja kõrvaltoimed

Huuletubaka tervisemõjusid on ka teisi. Jälle. uuringute tulemused on ebajärjekindlad. Siin on mõned näited.

Südame-veresoonkonna haigus

2003. aastal Rootsis toime pandud huuletubaka mõju rahvatervisele avaldati, et huuletubaka kasutajatel võib olla mittesuitsetajatega võrreldes väike kardiovaskulaarne risk.

Samuti teatati, et kõik Rootsis läbi viidud ulatuslikud selleteemalised uuringud on ühel meelel selles, et suitsuvabal tubakal on palju väiksem kahjulik kardiovaskulaarne mõju kui suitsetamisel.

Diabeet

Põhja-Rootsis 2004. aastal tehtud uuringus leiti, et huuletubaka kasutajatel ei olnud märkimisväärselt suurenenud diabeedirisk.

Vastupidisele järeldusele jõudis keskealiste Rootsi meeste 2012. aasta uuring. Uuringust järeldati, et huuletubaka suur tarbimine ennustab II tüüpi diabeedi tekkimise riski.

Metaboolne sündroom

Ainevahetussündroom on riskifaktorite kogum, mis suurendab südamehaiguste, diabeedi või insuldi tõenäosust.

2017. aasta uuringus, milles vaadeldi Rootsi huuletubaka kasutajaid ajas, vanuses 21, 30 ja 43, ei leitud seost huuletubaka kasutamise ja metaboolse sündroomi riski vahel. Teadlased pakkusid välja, et oleks kasulik uurida ohtu inimestele, kes kasutasid nuususid ja suitsetasid sigarette.

2010. aastal andis Ameerika Südameassotsiatsioon välja kahe Rootsi uuringu andmetel põhineva poliitilise avalduse. Nendes uuringutes jõuti järeldusele, et huuletubaka intensiivne kasutamine suurendab tõenäosust metaboolse sündroomi ja II tüüpi diabeedi tekkeks.

Astma

Rootsi ulatuslik uuring 16–75-aastaste kohta näitas, et huuletubaka kasutamist seostatakse astma suurema levimusega. Endistel huuletubaka kasutajatel seda seost ei olnud. Kuid norskamist seostati nii praeguste kui ka endiste kasutajatega.

Kõrge vererõhk

Hiljutises väikeses uuringus vaadeldi huuletubaka mõju vererõhule, pulsile ja arteriaalsele jäikusele. See soovitas huuletubakal kasutada kõrgenenud vererõhku ja pulssi naistel, kuid mitte meestel.

Kaasavõtmine

Kas huuletubakas suurendab teie vähiriski? Erinevate tõendite uurimine sarnaneb klaasitäie veega, mis on kas pooltäis või pooltühi. Võite minimeerida või maksimeerida konkreetse uuringu teaduslikke tulemusi.

Rootsi huuletubaka tootjad, peamiselt Swedish Match, peavad kõiki riske minimaalseks. Kuid nikotiinisõltuvuse ja noorte värbamisega tegelevad terviseagentuurid näevad ohtusid.

Põhimõte: huuletubaka tarbimine tekitab sõltuvust, kuid sellega on tõenäoliselt vähem riske kui sigareti suitsetamises.