Autor: Joan Hall
Loomise Kuupäev: 5 Veebruar 2021
Värskenduse Kuupäev: 14 November 2024
Anonim
Understanding Advanced Sleep Monitoring on your Garmin – Garmin® Retail Training
Videot: Understanding Advanced Sleep Monitoring on your Garmin – Garmin® Retail Training

Sisu

Dermatofibroom, tuntud ka kui kiuline histiotsütoom, koosneb väikesest healoomulisest roosa, punase või pruuni värvusega eendist, mis tuleneb naharakkude kasvust ja kuhjumisest, tavaliselt reageerides naha vigastusele. sisselõige, haav või putukahammustus ning see on väga levinud ka kahjustatud immuunsüsteemiga inimestel, eriti naistel.

Dermatofibroomid on kindlad ja läbimõõduga umbes 7–15 millimeetrit ning võivad ilmneda kõikjal kehal, sagedamini kätel, jalgadel ja seljal.

Üldiselt on dermatofibroomid asümptomaatilised ja ei vaja ravi, kuid esteetilistel põhjustel soovivad paljud inimesed eemaldada need nahapunnid, mida saab eemaldada näiteks krüoteraapia või operatsiooni abil.

Võimalikud põhjused

Dermatofibroom tuleneb rakkude kasvust ja akumuleerumisest pärisnahasse, tavaliselt reaktsioonina nahakahjustusele, näiteks lõikehaava, haava või putukahammustusele, ning on väga levinud ka kahjustatud immuunsüsteemiga inimestel, näiteks autoimmuunhaigustega inimestel. immuunne, HIV või ravitakse näiteks immunosupressiivsete ravimitega.


Dermatofibroomid võivad kogu kehas ilmneda isoleeritult või mitu, nn mitmekordsed dermatofibroomid, mis on süsteemse luupusega inimestel väga levinud.

Millised on märgid ja sümptomid

Dermatofibroomid ilmuvad roosade, punaste või pruunikate punnidena, mis võivad ilmneda mis tahes kehaosas, sagedamini jalgadel, käsivartel ja pagasiruumil. Need on tavaliselt asümptomaatilised, kuid mõnel juhul võivad need piirkonnas põhjustada valu, sügelust ja hellust.

Lisaks võib dermatofibroomide värv aastate jooksul muutuda, kuid üldiselt jääb suurus stabiilseks.

Kuidas diagnoos pannakse

Diagnoos pannakse läbi füüsilise läbivaatuse, mida saab teha dermatoskoopia abil, mis on naha hindamise tehnika dermatoskoobi abil. Lisateave dermatoskoopia kohta.

Kui dermatofibroom näeb välja tavapärasest erinev, ärritub, veritseb või omandab ebanormaalse kuju, võib arst soovitada teha biopsiat.


Mis on ravi

Ravi pole tavaliselt vajalik, kuna dermatofibroomid ei põhjusta sümptomeid. Mõnel juhul tehakse ravi esteetilistel põhjustel.

Arst võib soovitada dermatofibroomide eemaldamist krüoteraapia abil vedela lämmastikuga, kortikosteroidide süstimisega või laserravi abil. Lisaks saab mõnel juhul dermatofibroomi eemaldada ka operatsiooni abil.

Huvitav

Raseduse teine ​​trimester: kehakaalu tõus ja muud muutused

Raseduse teine ​​trimester: kehakaalu tõus ja muud muutused

Teine trimeterRaedue teine ​​trimeter algab 13. nädalal ja ketab 28. nädalani. Teiel trimetril on ebamugavui üna palju, kuid artid peavad eda iiveldue vähenemie ja uurema energiaa...
9 valuliku seemnepurske võimalikke põhjuseid

9 valuliku seemnepurske võimalikke põhjuseid

ÜlevaadeValulik ejakulatioon, tuntud ka kui düorgamia või orgamalgia, võib ulatuda kerget ebamugavuet kuni tugeva valuni ejakulatiooni ajal või pärat eda. Valu võib...