Autor: Joan Hall
Loomise Kuupäev: 28 Veebruar 2021
Värskenduse Kuupäev: 23 November 2024
Anonim
Kuidas teada saada, kas mu laps on hüperaktiivne - Sobivus
Kuidas teada saada, kas mu laps on hüperaktiivne - Sobivus

Sisu

Et tuvastada, kas lapsel on hüperaktiivsus, tuleb lisaks tähelepanu puudumisele tundides ja isegi televiisori vaatamisele olla kursis märkidega, mida see häire kujutab endast rahutusena söögikordade ja mängude ajal.

Tähelepanupuudulikkuse hüperaktiivsuse häire, mida tähistab lühend ADHD, on väga segamini ajanud närvilisuse, hirmu või erutusega ning avaldub tavaliselt enne 7. eluaastat. Kui häiret lapsepõlves ei tuvastata, võib see kahjustada lapse õppimis- ja ühiskondlikku elu. Saage paremini aru, mis on hüperaktiivsus.

Lapse hüperaktiivsuse tunnused

Lapse hüperaktiivsuse tuvastamiseks peate olema teadlik sellistest märkidest nagu:

  1. Ta ei saa pikka aega istuda, liikudes oma toolil;
  2. Tundub, et öeldule ei pöörata tähelepanu;
  3. Teil on raskusi korralduse või juhise täitmisega, isegi kui olete sellest aru saanud;
  4. Ta ei saa osaleda vaikuse hetkedel, näiteks lugedes;
  5. Ta räägib palju, ülemäära ja ei suuda vaikida, katkestades vestlused;
  6. Tal on raskusi tähelepanu pööramise ja keskendumisega kodus ja koolis;
  7. See hajub kergesti;
  8. Tunnete ärevust, kui peate midagi tegema;
  9. Esemeid on lihtne kaotada;
  10. Tal on raskusi üksi või ainult ühe esemega mängimisega;
  11. Muudab ülesandeid, jättes eelmise pooleli;
  12. Ta ei kannata oma järjekorda oodates, osates vastust öelda juba enne küsimust või teiste kolleegide vastust;
  13. Ta eelistab ohtlikke mänge, sest ei mõtle tagajärgedele.

Seega on hüperaktiivsuse kahtluse korral näidatud, et vanemad otsivad käitumispsühholoogi või lastearsti, et oleks võimalik hinnata ja diagnoosi kinnitada või välistada, kuna need märgid võivad ilmneda ka teiste lapsepõlves esinevate häirete korral, näiteks üldine ärevus, depressioon ja isegi kiusamine, et sellest ajast alates saaks last korralikult ravida.


Hüperaktiivsuse test

Vastake järgmistele küsimustele ja uurige, kas teie laps võib olla hüperaktiivne:

  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • 6
  • 7
  • 8
  • 9
  • 10
  • 11
  • 12
  • 13
  • 14
  • 15
  • 16
  • 17
  • 18
  • 19
  • 20

Uurige, kas teie laps on hüperaktiivne.

Alustage testi Küsimustiku illustratiivne piltKas hõõrute käsi, jalgu või sebite toolil?
  • Jah
  • Ei
Kas laps on sassis ja jätab kõik paigast ära?
  • Jah
  • Ei
Kas tal on raske lõpuni seista ja filmi vaadata?
  • Jah
  • Ei
Kas tundub, et ta ei kuula, kui te temaga räägite ja jätate omaette rääkima?
  • Jah
  • Ei
Kas see on liiga ärritunud ja tuleb mööbli või kappide peale ka siis, kui see on täiesti kohatu?
  • Jah
  • Ei
Kas talle ei meeldi üldse rahulikud ja rahulikud tegevused nagu jooga või meditatsioonitunnid?
  • Jah
  • Ei
Kas tal on raskusi oma pöörde ootamisega ja teiste ees möödumisega?
  • Jah
  • Ei
Kas teil on raskusi kauem kui 1 tunni istumisel püsimisega?
  • Jah
  • Ei
Kas olete koolis kergesti häiritud või kui temaga räägite?
  • Jah
  • Ei
Kas olete väga põnevil muusikat kuulates või uues keskkonnas koos paljude inimestega?
  • Jah
  • Ei
Kas lapsele meeldib seda tahtlikult tehes kriimustustest või hammustustest haiget teha?
  • Jah
  • Ei
Kas lapsel on raskusi teise isiku antud juhiste täitmisega?
  • Jah
  • Ei
Kas lapsel on koolis raskusi tähelepanu pööramisega ja teda häirib isegi mäng, mis talle väga meeldib?
  • Jah
  • Ei
Kas lapsel on ühe ülesande täitmisega raskusi, kuna ta on segane ja alustab kohe teist?
  • Jah
  • Ei
Kas lapsel on raske vaikselt ja rahulikult mängida?
  • Jah
  • Ei
Kas laps räägib palju?
  • Jah
  • Ei
Kas laps tavaliselt segab või häirib teisi?
  • Jah
  • Ei
Kas laps ei kuule, mida öeldakse, sageli?
  • Jah
  • Ei
Kas teil on koolis või kodus alati puudu asjadest, mida on vaja ülesannete või tegevuste jaoks?
  • Jah
  • Ei
Kas lapsele meeldib osaleda ohtlikes tegevustes, arvestamata võimalikke tagajärgi?
  • Jah
  • Ei
Eelmine Järgmine


Kuidas on hüperaktiivsuse ravi

Hüperaktiivsusel pole ravi, kuid ravi aitab lapsel märke vähendada ning seda tehakse käitumisteraapia ja lõdvestustehnikaga, mida juhib lastepsühholoog, et aidata sümptomeid kontrolli all hoida.

Kõige raskematel juhtudel, kui häire takistab lapsel lihtsate ülesannete täitmist, näiteks koolis käimist, võib lisaks käitumisteraapiale ravimeid välja kirjutada ka lastearst.

Vanemad on ravis samuti olulised, kuna need võivad aidata lapsel sümptomeid kontrolli all hoida, võttes kasutusele mõned strateegiad, näiteks rutiini loomine, korrapärane ajakava ja ülesannete täitmine, mis aitavad lapsel energiat kulutada, näiteks hetke peremäng, mis hõlmab näiteks jooksmist.

Nõukogude

5 asja, mida ma soovin, et enne diagnoosi teadsin sünnitusjärgsest ärevusest

5 asja, mida ma soovin, et enne diagnoosi teadsin sünnitusjärgsest ärevusest

Hoolimata emakordet emat, võtin ma emadue algue üna ujuvalt.ee oli kuue nädala piiril, kui “uu ema kõrge” kandi ja tohutu mure tekki. Pärat tütre ranget rinnapiimaga toit...
Päev elus: elamine koos MS-ga

Päev elus: elamine koos MS-ga

George White'il diagnooiti emane progreeeruv M üheka aatat tagai. iin viib ta meid läbi ühe päeva oma elu.George White oli vallaline ja vormi, kui ta M ümptomid algaid. Ta...