Kuidas angiograafiat tehakse ja milleks see on mõeldud

Sisu

• Eksami hind
• Milleks on angiograafia
• Kuidas eksamit tehakse
• Kuidas eksamiks valmistuda
• Hoolitsemine pärast eksamit
• Angiograafia riskid

Angiograafia on diagnostiline test, mis võimaldab paremini näha veresoonte sisemust, mis aitab hinnata nende kuju ja diagnoosida võimalikke haigusi, näiteks aneurüsmi või arterioskleroosi.

Nii saab seda testi teha mitmel pool kehal, näiteks ajus, südames või kopsudes, sõltuvalt haigusest, mida proovite diagnoosida.

Laevade täieliku vaatluse hõlbustamiseks on vaja kasutada kontrastprodukti, mis süstitakse kateteriseerimise teel - see on tehnika, mis kasutab soovitud kohta jõudmiseks kubeme või kaela arterisse sisestatud õhukest toru. hinnata.

Eksami hind

Angiograafia hind võib varieeruda sõltuvalt hinnatava keha asukohast, samuti valitud kliinikust, kuid see on ligikaudu 4 tuhat reaali.

Milleks on angiograafia

See test aitab diagnoosida erinevaid probleeme, sõltuvalt sellest, kus seda tehakse. Mõned näited on:

Aju angiograafia

• Aju aneurüsm;
• Ajukasvaja;
• Insuldi põhjustada võivate trombide olemasolu;
• Ajuarterite kitsendamine;
• Aju verejooks.

Südame angiograafia

• Kaasasündinud südamerikked;
• Muutused südameklappides;
• Südame arterite kitsendamine;
• Vereringe vähenemine südames;
• Trombide olemasolu, mis võib põhjustada infarkti.

Kopsu angiograafia

• Kopsu väärarendid;
• Kopsuarterite aneurüsm;
• Pulmonaalne hüpertensioon;
• Kopsuemboolia;
• Kopsukasvaja.

Silma angiograafia

• Diabeetiline retinopaatia;
• Makula degeneratsioon;
• Kasvajad silmades;
• Trombide olemasolu.

Seda testi tehakse tavaliselt alles siis, kui muud vähem invasiivsed testid, näiteks MRI või CT skaneerimine, pole probleemi õigesti tuvastanud.

Kuidas eksamit tehakse

Eksami sooritamiseks rakendatakse anesteesia kateetri sisestamise kohale, see on väike toru, mille arst juhib veresoonte jälgimise kohta, mis tavaliselt sisestatakse kubemesse või kaela. .

Pärast kateetri sisestamist analüüsitavasse kohta süstib arst kontrasti ja teeb röntgeniaparaadile mitu röntgenikiirgust. Kontrastivedelikku peegeldavad masina imiteeritavad kiired ja seetõttu ilmub see erineva värvusega tehtud piltidel, mis võimaldab teil jälgida kogu anuma teed.

Eksami ajal jääte ärkvel, kuid kuna on vaja jääda võimalikult rahule, võib arst rahunemiseks rakendada ravimeid ja seetõttu on võimalik veidi magada.

See eksam kestab umbes tund, kuid varsti pärast seda on võimalik koju naasta, kuna üldanesteesiat pole vaja kasutada. Mõnel juhul võib osutuda vajalikuks ka õmmelda ja asetada side kateetri sisestamise kohta.

Kuidas eksamiks valmistuda

Eksami sooritamiseks on oksendamise vältimiseks oluline paastuda umbes 8 tundi, eriti kui arst kavatseb eksami ajal rahunemiseks kasutada ravimit.

Lisaks tuleb mõnel juhul enne protseduuri lõpetada mõne ravimi võtmine 2–5, näiteks antikoagulandid, kumadiin, lovenoks, metformiin, glükofaag-aspiriin, seetõttu on väga oluline teavitada arsti abinõudest, mis võtab.

Hoolitsemine pärast eksamit

Eksamile järgneva 24 tunni jooksul ei tohiks verejooksu vältimiseks kehalist aktiivsust teha, puhkeseisundis püsida ja tavalisi ravimeid tohib võtta ainult siis, kui arst seda soovitab.

Angiograafia riskid

Selle testi kõige levinum risk on allergiline reaktsioon lisatud kontrastile, kuid arstil on tavaliselt süstimiseks ettevalmistatud ravimid, kui see juhtub. Lisaks võib kontrastaine tõttu tekkida verejooks ka kateetri sisestuskohas või neeruprobleemid. Lisateavet kontraste kasutavate eksamite riskide kohta.