Magneesiumi vereanalüüs

Seerumi magneesiumitest mõõdab magneesiumi taset veres.

Vaja on vereproovi.

Erilist ettevalmistust pole vaja.

Vere võtmiseks nõela sisestamisel tunnevad mõned inimesed kerget valu. Teised tunnevad torkimist või torkimist. Pärast võib esineda mõningast tuikavat või kerget verevalumit. Varsti kaob see.

See test tehakse siis, kui teie tervishoiuteenuse osutaja kahtlustab, et teie veres on ebanormaalne magneesiumi tase.

Ligikaudu pool keha magneesiumist leidub luus. Teine pool asub kehakudede ja -organite rakkudes.

Magneesium on vajalik paljude keemiliste protsesside jaoks kehas. See aitab säilitada normaalset lihaste ja närvide tööd ning hoiab luud tugevad. Magneesiumi on vaja ka südame normaalseks toimimiseks ja vererõhu reguleerimiseks. Magneesium aitab kehal kontrollida ka veresuhkru taset ja toetab keha kaitse- (immuunsüsteemi) süsteemi.

Vere magneesiumitaseme normaalne vahemik on 1,7 kuni 2,2 mg / dl (0,85 kuni 1,10 mmol / l).

Normaalväärtuste vahemikud võivad laborites erineda. Mõnes laboris kasutatakse erinevaid mõõtmisi või testitakse erinevaid proove. Rääkige oma teenusepakkujaga oma konkreetsete testitulemuste tähendusest.

Kõrge magneesiumisisaldus võib olla tingitud:

• Neerupealiste puudulikkus (näärmed ei tooda piisavalt hormoone)
• Diabeetiline ketoatsidoos, eluohtlik probleem diabeetikutel
• Ravimi liitium
• Neerufunktsiooni kadu (äge või krooniline neerupuudulikkus)
• Kehavedelike kaotus (dehüdratsioon)
• Piima leelise sündroom (seisund, kus organismis on kõrge kaltsiumi tase)

Madal magneesiumitase võib olla tingitud:

• Alkoholi tarvitamise häire
• Hüperaldosteronism (neerupealised toodavad liiga palju hormooni aldosterooni)
• Hüperkaltseemia (kõrge vere kaltsiumisisaldus)
• Neeruhaigus
• Pikaajaline (krooniline) kõhulahtisus
• Teatud ravimite, näiteks prootonpumba inhibiitorite (GERD jaoks), diureetikumide (veetablettide), aminoglükosiidantibiootikumide, amfoteritsiini, tsisplatiini, kaltsineuriini inhibiitorite võtmine
• Kõhunäärmepõletik (pankreatiit)
• Kontrollimatu diabeet
• Kõrge vererõhk ja valk uriinis rasedal (preeklampsia)
• Jämesoole ja pärasoole limaskesta põletik (haavandiline koliit)

Vere võtmisega on vähe ohtu. Veenide ja arterite suurus on erinev nii inimesel kui ka keha ühel küljel. Mõne inimese vere võtmine võib olla keerulisem kui teistelt.

Muud riskid võivad hõlmata järgmist:

• Liigne verejooks
• Minestamine või peapööritus
• Veenide leidmiseks mitu punktsiooni
• Hematoom (naha alla kogunev veri)
• Infektsioon (väike risk igal ajal, kui nahk on katki)

Magneesium - veri

• Vereanalüüsi

Chernecky CC, Berger BJ. Magneesium - seerum. In: Chernecky CC, Berger BJ, toim. Laboratoorsed testid ja diagnostilised protseduurid. 6. ed. St Louis, MO: Elsevier Saunders; 2013: 750-751.

Klemm KM, Klein MJ. Luu metabolismi biokeemilised markerid. In: McPherson RA, Pincus MR, toim. Henry kliiniline diagnoosimine ja juhtimine laboratoorsete meetoditega. 22. toim. St Louis, MO: Elsevier; 2017: 15. peatükk.

Mason JB. Vitamiinid, mineraalid ja muud mikroelemendid. In: Goldman L, Schafer AI, toim. Goldman-Cecili meditsiin. 25. väljaanne Philadelphia, PA: Elsevier Saunders; 2016: peatükk 218.