Kooliealiste laste areng

Kooliealine lapse areng kirjeldab 6–12-aastaste laste eeldatavaid füüsilisi, emotsionaalseid ja vaimseid võimeid.

FÜÜSILINE ARENG

Kooliealistel lastel on kõige sagedamini sujuv ja tugev motoorika. Kuid nende koordinatsioon (eriti silm-käsi), vastupidavus, tasakaal ja füüsilised võimed on erinevad.

Peenmotoorika võib samuti väga erinev olla. Need oskused võivad mõjutada lapse võimet korralikult kirjutada, sobivalt riietuda ja teatud toimetusi teha, näiteks voodit teha või nõusid pesta.

Selles vanuserühmas on suurte pikkuse, kaalu ja kehaehituse erinevusi. Oluline on meeles pidada, et geneetiline taust, samuti toitumine ja füüsiline koormus võivad mõjutada lapse kasvu.

Keha kuvanditunne hakkab arenema umbes 6. eluaastal. Kooliealiste laste istuvad harjumused on seotud täiskasvanute rasvumise ja südamehaiguste riskiga. Selle vanuserühma lapsed peaksid saama päevas tund aega füüsilist tegevust.

Samuti võib olla suur erinevus vanuses, kus lastel hakkavad tekkima sekundaarsed seksuaalomadused. Tüdrukute puhul hõlmavad teisese soo tunnused

• Rindade areng
• Kaenlaaluste ja häbemekarvade kasv

Poiste jaoks hõlmavad need järgmist:

• Kaenlaaluste, rindkere ja kubemekarvade kasv
• Munandite ja peenise kasv

KOOL

5. eluaastaks on enamik lapsi valmis õppima asuma koolis. Esimesed aastad keskenduvad põhialuste õppimisele.

Kolmandas klassis muutub tähelepanu keerulisemaks. Lugemine muutub rohkem sisuks kui tähtede ja sõnade tuvastamiseks.

Tähelepanu oskus on edu saavutamiseks oluline nii koolis kui ka kodus. 6-aastane peaks saama keskenduda ülesandele vähemalt 15 minutit. 9. eluaastaks peaks laps suutma tähelepanu suunata umbes tund.

Lapse jaoks on oluline õppida, kuidas toime tulla ebaõnnestumiste või pettumustega, kaotamata enesehinnangut. Kooli ebaõnnestumise põhjuseid on palju, sealhulgas:

• Õpiraskused, selline lugemispuude
• Stressorid, näiteks kiusamine
• Vaimse tervisega seotud probleemid, nagu ärevus või depressioon

Kui kahtlustate mõnda neist oma lapsel, rääkige oma lapse õpetaja või tervishoiuteenuse osutajaga.

KEELE ARENG

Varase kooliealised lapsed peaksid saama kasutada lihtsaid, kuid terviklikke lauseid, mis sisaldavad keskmiselt 5–7 sõna. Kui laps läbib põhikooli aastaid, muutuvad grammatika ja hääldus normaalseks. Lapsed kasutavad kasvades keerukamaid lauseid.

Keele hilinemine võib olla tingitud kuulmis- või luureprobleemidest. Lisaks võivad lapsed, kes ei suuda end hästi väljendada, suurema tõenäosusega agressiivse käitumise või raevukuse käes.

6-aastane laps saab tavaliselt järgida kolme käsu rida. 10. eluaastaks saab enamik lapsi järgida 5 käsku järjest. Lapsed, kellel on selles piirkonnas probleeme, võivad proovida seda varjata tagasisidega või klounidega. Nad küsivad abi harva, sest kardavad, et neid narritakse.

KÄITUMINE

Sagedased füüsilised kaebused (näiteks kurguvalu, kõhuvalu või käte või jalgade valu) võivad olla tingitud lihtsalt lapse suurenenud kehatunnetusest. Kuigi selliste kaebuste kohta pole sageli füüsilisi tõendeid, tuleks võimalike terviseseisundite välistamiseks kaebusi uurida. See kinnitab ka lapsele, et vanem on mures nende heaolu pärast.

Kolleegiumi aktsepteerimine muutub kooliealistel aastatel olulisemaks. Lapsed võivad osaleda teatud käitumises, et olla osa "rühmast". Nendest käitumistest rääkimine koos lapsega võimaldab lapsel tunda end grupis aktsepteerituna, ületamata perekonna käitumisstandardite piire.

Sõbrad kipuvad selles vanuses olema peamiselt samasooliste esindajatega. Tegelikult räägivad nooremad kooliealised lapsed vastassugupoole esindajatest sageli kui "kummalistest" või "kohutavatest". Lapsed muutuvad noorukieale lähenedes vastassoost vähem negatiivseks.

Valetamine, petmine ja varastamine on kõik näited käitumisest, mida kooliealised lapsed võivad "proovida", kui nad õpivad läbi rääkima perekonna, sõprade, kooli ja ühiskonna neile seatud ootuste ja reeglite üle. Vanemad peaksid selle käitumisega lapsega privaatselt tegelema (et lapse sõbrad teda ei kiusaks). Vanemad peaksid andestama ja karistama viisil, mis on seotud käitumisega.

Lapse jaoks on oluline õppida, kuidas toime tulla ebaõnnestumiste või pettumustega, kaotamata enesehinnangut.

OHUTUS

Kooliealiste laste jaoks on ohutus oluline.

• Kooliealised lapsed on väga aktiivsed. Nad vajavad füüsilist tegevust ja kaaslaste heakskiitu ning soovivad proovida julgemat ja seikluslikumat käitumist.
• Lapsi tuleks õpetada sportima sobivates, ohututes ja järelvalvetega kohtades ning nõuetekohase varustuse ja reeglitega. Lapsele peaksid sobima jalgrattad, rulad, rulluisud ja muud liiki harrastusspordivahendid. Neid tuleks kasutada ainult liiklus- ja jalakäijate eeskirju järgides ning turvavarustuse, näiteks põlve-, küünarnuki-, randmepadjad või traksid ja kiivrid. Spordivarustust ei tohiks kasutada öösel ega äärmuslikes ilmastikutingimustes.
• Ujumine ja veeohutuse õppetunnid võivad aidata ära uppumist.
• Tikkude, tulemasinate, grillide, ahjude ja lahtise tulega seotud ohutusjuhised võivad ära hoida suuremaid põletushaavu.
• Turvavööde kandmine on kõige olulisem viis mootorsõidukiõnnetustest põhjustatud suurte vigastuste või surma vältimiseks.

Vanemate näpunäited

• Kui teie lapse füüsiline areng näib olevat väljaspool normi, rääkige oma teenusepakkujalt.
• Kui keeleoskus näib olevat mahajäänud, taotlege kõne ja keele hindamist.
• Suhelge tihedalt õpetajate, teiste koolitöötajate ja oma lapse sõprade vanematega, et oleksite teadlik võimalikest probleemidest.
• Julgustage lapsi end avalikult väljendama ja murest rääkima, kartmata karistust.
• Julgustades lapsi osalema mitmesugustes sotsiaalsetes ja füüsilistes kogemustes, olge ettevaatlik, et vaba aega ei ületaks. Vaba mäng või lihtne, vaikne aeg on oluline, nii et laps ei tunne alati esinemissurvet.
• Tänapäeval puutuvad lapsed meedia ja kaaslaste kaudu kokku paljude vägivalla, seksuaalsuse ja uimastite kuritarvitamisega seotud probleemidega. Arutlege nende probleemide üle oma lastega avalikult, et jagada muresid või parandada väärarusaamu. Võimalik, et peate määrama piirid tagamaks, et lapsed puutuvad teatud probleemidega kokku alles siis, kui nad on selleks valmis.
• Julgustage lapsi osalema konstruktiivsetes tegevustes, nagu sport, klubid, kunst, muusika ja skaudid. Selles vanuses passiivne olemine suurendab kogu elu kestva rasvumise riski. Siiski on oluline, et teie laps ei teeks liiga palju ajakava. Püüdke leida tasakaal pereaja, koolitöö, vaba mängu ja struktureeritud tegevuste vahel.
• Kooliealised lapsed peaksid osalema pereülesannetes, näiteks laua katmisel ja koristamisel.
• Piirake ekraaniaega (televisioon ja muu meedia) 2 tunniga päevas.

Hästi laps - vanuses 6–12

• Kooliealise lapse areng

Ameerika Pediaatriaakadeemia veebileht. Soovitused ennetavaks laste tervishoiuks. www.aap.org/en-us/Documents/periodicity_schedule.pdf. Värskendatud veebruar 2017. Juurdepääs 14. novembril 2018.

Feigelman S. Keskmine lapsepõlv. In: Kliegman RM, Stanton BF, St. Geme JW, Schor NF, toim. Nelsoni lastearstide õpik. 20. toim. Philadelphia, PA: Elsevier; 2016: 13. peatükk.

Marcdante KJ, Kliegman RM. Normaalne areng. In: Marcdante KJ, Kliegman RM, toim. Nelson Essentials of Pediatrics. 8. väljaanne Philadelphia, PA: Elsevier; 2019: 7. peatükk.