Kiireloomulisus või hädaolukord: mis vahe on ja millal haiglasse minna

Sisu

• Mis on hädaolukord
• Mis on pakiline
• Hädaolukorrad vs. kiireloomulisus
• Millal peaksin haiglasse minema
• 1. Teadvuse kaotus, minestamine või vaimne segadus
• 2. Õnnetus või tõsine kukkumine
• 3. Raskused ühe kehapoole liigutamisel või tuimus
• 4. Tugev või äkiline valu
• 5. Köha, mis aja jooksul süveneb
• 6. Palavik, mis kestab üle 3 päeva

Kiireloomulisus ja hädaolukord võivad tunduda kahe väga sarnase sõnana, kuid haiglakeskkonnas on neil sõnadel väga erinev tähendus, mis aitab hinnata patsiente vastavalt nende eluohtlikkusele, optimeerides aega, mis möödub sümptomite tekkimisest kuni ravi.

Sõltumata sellest, kas tegemist on kiireloomulise või hädaolukorraga, peaks tervishoiutöötaja võimalikult kiiresti hindama kõiki juhtumeid, mis näivad olevat eluohtlikud, ja abi peaks otsima 192 või piirkonna kiirabist.

Mis on hädaolukord

Tavaliselt on mõiste "hädaolukorras"seda kasutatakse kõige raskematel juhtudel, kui inimesel on otsene oht kaotada oma elu ja seetõttu tuleks ravi alustada võimalikult kiiresti, isegi kui pole veel täpselt määratletud diagnoosi.

Nende juhtumite ravi on suunatud eelkõige eluliste tunnuste kontrollimisele ja mitte probleemi põhjuste kõrvaldamisele. See määratlus hõlmab selliseid olukordi nagu tugev verejooks, insult või südameatakk.

Mis on pakiline

Sõna "kiireloomulisus"kasutatakse tõsise olukorra kirjeldamiseks, kuid mis ei sea elu otsesesse ohtu, ehkki see võib aja jooksul areneda hädaolukorraks. See klassifikatsioon hõlmab selliseid juhtumeid nagu luumurrud, 1. ja 2. astme põletused või pimesoolepõletik.

Nendel juhtudel on rohkem aega mitme testi tegemiseks, põhjuse väljaselgitamiseks ja parima ravivormi määratlemiseks, mis peaks olema suunatud põhjuse lahendamisele, mitte ainult eluliste tunnuste stabiliseerimisele.

Hädaolukorrad vs. kiireloomulisus

Järgnevalt on toodud mõned olukorrad, mida võib kirjeldada hädaolukorra või kiireloomulisena:

Mis tahes esitatud olukord on põhjus haiglasse pöördumiseks ja arsti, õe või muu tervishoiutöötaja professionaalse hinnangu andmiseks.

Millal peaksin haiglasse minema

Alati pole lihtne tuvastada, millal peate haiglasse või kiirabisse pöörduma, nii et siin on mõned peamised sümptomid, mis õigustavad kiirabisse või kiirabisse pöördumist:

1. Teadvuse kaotus, minestamine või vaimne segadus

Teadvusekaotuse, minestuse, segasuse või tugeva pearingluse korral on oluline minna haiglasse või kiirabisse, eriti kui ilmnevad muud sümptomid, näiteks õhupuudus või oksendamine. Teadvuse kaotus või sage minestamine võib viidata muude tõsisemate probleemide esinemisele, nagu süda, neuroloogilised haigused või sisemine verejooks.

2. Õnnetus või tõsine kukkumine

Kui olete saanud tõsiseid vigastusi või kui olete saanud vigastada õnnetuse või spordi tagajärjel, on oluline minna haiglasse, kui:

• Ta lõi pead või kaotas teadvuse;
• Teil on mõnes kehaosas ulatuslik verevalum või turse;
• On mõni sügav sisselõige või verejooks;
• Teil on mõnes kehaosas tugev valu või kui kahtlustate luumurdu.

On oluline, et spetsialist jälgiks ja hindaks neid sümptomeid ning võib olla vajalik teha mõned testid, et vältida sümptomite süvenemist või tõsisemate tagajärgede tekitamist.

3. Raskused ühe kehapoole liigutamisel või tuimus

Kui esineb mälukaotus ja vaimne segasus, keha ühel küljel vähenenud tugevus ja tundlikkus või tugev peavalu, kahtlustatakse insuldi, seega on väga oluline kiiresti abi otsida.

4. Tugev või äkiline valu

Mis tahes tugevat valu, mis ilmneb ilma nähtava põhjuseta, peaks arst uurima, eriti kui see ei kao mõne minuti pärast. Siiski on mõned valud, mis võivad olla murettekitavamad kui teised, näiteks:

• Äkiline valu rinnus võib olla märk näiteks infarktist, pneumotooraksist või kopsuembooliast;
• Naistel võib äkiline tugev kõhuvalu näidata raseduse katkemist;
• Tugev kõhuvalu võib näidata apenditsiiti või nakkust sapipõies või kõhunäärmes;
• Tugev valu neerupiirkonnas võib olla kuseteede infektsiooni tunnuseks;
• Raske ja ebamõistlik peavalu võib olla hemorraagilise insuldi tunnuseks;
• Tugev valu munandites võib viidata munandite infektsiooni esinemisele.

Nendes olukordades ja eriti siis, kui valu ei kao või süveneb, on soovitatav minna haiglasse või kiirabisse.

5. Köha, mis aja jooksul süveneb

Kui püsiv köha ei kao või süveneb, on soovitatav pöörduda arsti poole niipea kui võimalik, kuna see võib viidata näiteks selliste hingamisteede haiguste esinemisele nagu gripp, hingamisteede infektsioon, kopsupõletik või bronhiit. Lisaks võivad esineda ka muud sümptomid, nagu õhupuudus, valu rinnus või röga.

6. Palavik, mis kestab üle 3 päeva

Palavik on tavaline sümptom, mis ilmneb keha kaitsereaktsioonist infektsiooni, näiteks gripi, meningiidi, kopsupõletiku, hingamisteede infektsioonide, kuseteede infektsioonide või gastroenteriidi vastu.

Kui palavik on haiguse ainus sümptom või kui see kestab vähem kui 3 päeva, pole meditsiinilist abi vaja otsida ja soovitatav on veel veidi aega oodata.

Kui palavik kestab kauem kui kolm päeva või kui sellega kaasnevad muud sümptomid, näiteks õhupuudus või krambid, on soovitatav minna haiglasse või kiirabisse võimalikult kiiresti.

Külmetuse sümptomid, kerged infektsioonid, seedeprobleemid, kerged vigastused või kerge valu on sümptomid, mis ei õigusta haigla või kiirabikülastuse külastamist ning on võimalik oodata üldarsti või tavalise arsti konsultatsiooni.