6 külma higi peamist põhjust (ja mida teha)

Sisu

• 1. Hüpoglükeemia
• 3. Stress ja ärevus
• 4. Hapniku vähenemine
• 5. Üldine nakkus
• 6. Šokk

Enamasti pole külm higi murettekitav märk, see ilmneb stressi- või ohuolukordades ja kaob varsti pärast seda. Külm higi võib aga olla ka märk terviseprobleemidest, nagu hüpoglükeemia, hüpotensioon, ärevus või šokk.

Alati, kui see sümptom on korduv või väga intensiivne, on kõige sobivama ravi alustamiseks soovitatav pöörduda perearsti poole, et hinnata, kas selles võib olla probleem. Mõned kõige levinumad põhjused on:

1. Hüpoglükeemia

Hüpotensiooni tekkimisel, paremini tuntud kui madal vererõhk, võib väheneda aju ja mõnda elundisse jõudev hapnik, mis võib mitte ainult põhjustada külma higi, vaid ka pearinglust, südamepekslemist, nõrkust, nägemise hägustumist, halba enesetunnet, kahvatust või minestamist.

Mida teha: hüpotensioonikriisi ajal peaks inimene proovima jalgu tõsta nii, et nad oleksid pagasiruumi kohal ja joovad vedelikke. Tea, mida saate teha, et vältida madalat vererõhku.

3. Stress ja ärevus

Stressi- ja ärevusolukordades reageerib keha külma higi tekitamisega peamiselt otsaesisele, kätele, jalgadele ja kaenlaalustele. Lisaks nendele sümptomitele võib ärevuse all kannataval inimesel esineda ka lihaspingeid, halb enesetunne, iiveldus, põrutamine, südamepekslemine ja värisemine. Vaadake muid sümptomeid, mis võivad ärevussituatsioonides tekkida.

Mida teha: on mõningaid viise, mis aitavad ärevust kontrolli all hoida, näiteks lõõgastava massaaži saamine või sooja vanni võtmine, looduslike ravimite võtmine, näiteks kummelitee või kannatuslille mahl. Raskematel juhtudel, kui ärevust on raske kontrollida, võib osutuda vajalikuks psühholoogiline jälgimine või isegi arsti poolt välja kirjutatud ravimid.

Samuti on oluline, et juhtudel, kui ärevuskriisi sümptomid on intensiivsed, suunatakse inimene haiglasse, et välistada südameataki võimalus.

4. Hapniku vähenemine

Hüpoksia korral, mis on organismi kudede hapnikuvarustuse vähenemine, võivad ilmneda sellised sümptomid nagu külm higistamine, õhupuudus, nõrkus, vaimne segasus, pearinglus, raskematel juhtudel minestamine ja kooma, mis võivad põhjustada näiteks surm. Selle põhjuseks on kiirabisse pöördumine kohe, kui ilmnevad esimesed sümptomid.

Hapniku vähenemine võib ilmneda olukordades, kus vereringe on nõrk, joobeseisundis, üle 3000 meetri kõrgustes kohtades, kopsuhaigustega või aneemiat põdevatel inimestel.

Mida teha: o ravi seisneb hapniku maski kasutamises vere taseme normaliseerimiseks ja hüpoksia põhjuse kõrvaldamiseks spetsiifiliste ravimeetoditega, näiteks astma nebuliseerimisega, kopsude või südame toimimist parandavate ravimitega, aneemia raviga või mürgituse vastumürkidega. Rasketel juhtudel võib osutuda vajalikuks kunstliku hingamise kasutamine.

5. Üldine nakkus

Üldine infektsioon ehk sepsis on bakterite, viiruste või seente nakkus, mis mõjutab mitut kehaorganit, mis võib viia pankrotini ja pärssida selle hapnikuga varustamist, mis võib põhjustada külma higi, kõrge palavikku, värinaid, rõhulangust või tahhükardiat.

Mida teha: generaliseerunud infektsiooni ravi seisneb antibiootikumide, valuvaigistite ja põletikuvastaste ravimite võtmises ning vedelike asendamises. Need meetmed ei pruugi siiski olla piisavad ja intensiivravi osakonnas võib osutuda vajalikuks kunstlik hingamine.

6. Šokk

Šokiseisundi ajal, mis võib tekkida suurema trauma, löögi, allergilise reaktsiooni või õnnetuse tõttu, võib tekkida hapniku langus, mis takistab elunditel toimimiseks vajalikku piisavat kogust, mis võib põhjustada selliseid sümptomeid nagu külm higistamine, kahvatus, suurenenud pulss, iiveldus ja oksendamine, nõrkus, pearinglus või ärevus.

Mida teha: šokiseisundisse sattunud inimene võib olla teadvusel või mitte, kuid kõigil juhtudel on soovitatav pöörduda viivitamatult arsti poole, kutsuda kiirabi või viia inimene esimesel võimalusel erakorralise meditsiini osakonda ravile.