Varajane puberteet: mis see on, sümptomid ja võimalikud põhjused

Sisu

• Varajase puberteedi tunnused ja sümptomid
• Võimalikud põhjused
• Kuidas diagnoos pannakse
• Kuidas ja millal ravida

Varajane puberteet vastab seksuaalse arengu algusele tüdrukul enne 8. eluaastat ja poisi puhul enne 9. eluaastat ning selle algseteks märkideks on näiteks tüdrukute menstruatsiooni algus ja poistel munandite suurenemine.

Varasel puberteedil võib olla erinevaid põhjuseid, mille pediaatril tuvastatakse pildistamise ja vereanalüüside abil. Seega võib arst vastavalt lapse poolt ilmnenud tunnustele ja sümptomitele ning eksamite tulemustele võimalike komplikatsioonide vältimiseks näidata konkreetse ravi algust.

Varajase puberteedi tunnused ja sümptomid

Puberteet algab tavaliselt 8–13-aastastel tüdrukutel ja 9–14-aastastel poistel. Seega, kui puberteedi tunnused hakkavad ilmnema tüdrukutel enne 8 ja poistel enne 9, peetakse seda enneaegseks puberteediks. Järgmine tabel näitab peamisi märke, mis viitavad enneaegsele puberteedile:

Võimalikud põhjused

Varajane puberteet võib juhtuda mitme olukorra tagajärjel, millest peamised on:

• Närvisüsteemi muutus;
• Kasvaja esinemine munasarjades, mis põhjustab naishormoonide varajast tootmist, soodustades puberteeti;
• Hormonaalsed muutused peavigastuste tõttu;
• Kasvaja esinemine munandites.

Enneaegse puberteedi diagnoosi saab pediaatril teha, jälgides neid märke ja sümptomeid ning kinnitamiseks pole vaja teha katseid.

Kuidas diagnoos pannakse

Enamik varajase puberteedi juhtumeid diagnoositakse ainult lapse esitatud tunnuste ja sümptomite hindamise kaudu. Tõsiste muutuste või sündroomi kahtluse korral võib arst siiski soovitada teha selliseid eksameid nagu röntgen, vaagna ja neerupealiste ultraheli, kompuutertomograafia või magnetresonants.

Lisaks võib olla näidustatud mõne hormooni, näiteks LH, FSH, LH, FSH ja GnRH, tüdrukute östradiooli ja poiste testosterooni annus veres. Lastearst võib tellida ka muid uuringuid, mida ta peab vajalikuks, et tuvastada varajase puberteedi põhjus ja otsustada, kas ravi on vajalik.

Kuidas ja millal ravida

Alati ei ole vaja lapse kasvukiirust aeglustada, peatades puberteedi enneaegselt. Kui laps on üle 8-aastane, võib arst järeldada, et tegemist on vähem raske enneaegse puberteediga, sest tõenäoliselt pole see põhjustatud kasvajast.

Kui see algab enne 8. eluaastat, eriti beebi puhul, võib selle põhjuseks olla kasvaja. Ravi võib läbi viia hormonaalsete blokeerivate ravimitega ning võib osutuda vajalikuks kiiritusravi, keemiaravi või operatsioon, kuna seda on võimalik ennetada. mõned tüsistused, näiteks psühholoogilised häired, pikkus täiskasvanueas ja varane rasedus.

Varase puberteediga lapsega peab kaasas olema psühholoog, sest ühiskond võib temalt nõuda küpsemat käitumist, kui ta on veel laps, mis võib tekitada segadust.

Samuti on oluline, et laps teaks, et ta peab oma vanuses käituma sobivalt, et tal oleks hea üldine areng ja kui tal on endiselt lapselikke soove nagu näiteks sõpradega mängimine, tuleb seda soovi austada ja isegi julgustada.