Mis on mikroangiopaatia (glioos), põhjused ja mida teha

Sisu

• Mikroangiopaatia põhjused
• Millal võib glioosi pidada terviseprobleemiks?
• Mida teha

Aju mikroangiopaatia, mida nimetatakse ka glioosiks, on aju magnetresonantside sagedane leid, eriti üle 40-aastastel inimestel. Seda seetõttu, et inimese vananedes on normaalne, et mõned ajus esinevad väikesed anumad blokeeruvad, põhjustades ajus väikesi arme.

Kuigi see vastab verevoolu takistusele nendes väikestes anumates, ei tähenda glioosi kontrollimine enamasti terviseprobleeme, mida peetakse normaalseks. Kui aga nähakse suures koguses mikroangiopaatiaid või kui isikul on üks või mitu riskitegurit, on kõige sobivama ravi näitamiseks oluline, et neuroloog uuriks selle põhjust.

Mikroangiopaatia põhjused

Mikroangiopaatia juhtub peamiselt vananemise tõttu, kus esineb aju mikrovaskularisatsiooni takistus, mille tulemuseks on väikeste armide moodustumine, mis visualiseeruvad magnetresonantsi kaudu väikeste valgete täppidena ajus.

Lisaks vananemisele võib glioos juhtuda ka geneetiliste muutuste tõttu ja seetõttu võivad mõned nooremad inimesed seda muutust kogeda magnetresonantstomograafias, näiteks hulgiskleroos.

Millal võib glioosi pidada terviseprobleemiks?

Glioosi võib pidada neuroloogiliste muutuste märgiks, kui inimesel on kõrge vererõhk, kolesterooli muutused või sageli suitsetamine. Seda seetõttu, et need olukorrad soosivad suurema hulga veresoonte obstruktsiooni, mis võib põhjustada rohkem armide moodustumist, mis lõpuks liituvad ja põhjustavad neuroloogilisi muutusi, nagu muutused keeles ja tunnetuses, dementsus või isheemiline insult.

Lisaks sellele arvab arst, kui visualiseeritakse suur hulk mikroangiopaatiaid, tavaliselt võimalust, et inimesel on ees isheemiline insult või põhjuseks mälukaotus neuroloogiliste haiguste tõttu.

Mida teha

Kuna mikroangiopaatiat peetakse enamikul juhtudel kujutise leidmiseks, pole ravi ega järelkontrolli vaja.

Kui aga leitakse suures koguses glioosi, võib arst soovitada teha muid uuringuid, mis aitavad põhjuse välja selgitada, et oleks võimalik alustada sobivamat ravi.

Lisaks on oluline, et inimesed hoiaksid hästi kontrolli all kroonilisi haigusi, nagu hüpertensioon, kolesterool ning südame- ja neeruhaigused, ning säilitaksid head tervislikud harjumused, nagu regulaarne kehaline aktiivsus ning tervislik ja tasakaalustatud toitumine, et oleks võimalik vältida mikroangiopaatiate hulga suurenemisega seotud riskifaktorid.