Aordi aneurüsm: mis see on, sümptomid, ravi ja operatsioon

Sisu

• Peamised sümptomid
• 1. Rindkere aordi aneurüsm
• 2. Kõhu aordi aneurüsm
• Keda ähvardab aordi aneurüsm kõige rohkem?
• Kuidas diagnoosi kinnitada
• Kuidas ravi tehakse
• Kuidas on operatsioonist taastumine
• Kuidas elada aneurüsmaga

Aordi aneurüsm koosneb aordi seinte laienemisest, mis on inimkeha suurim arter ja mis kannab arteriaalset verd südamest kõikidesse teistesse osadesse. Sõltuvalt mõjutatud aordi asukohast võib aordi aneurismi jagada kahte tüüpi:

• Rindkere aordi aneurüsm: ilmub aordi rindkere segmendis, see tähendab rindkere piirkonnas;
• Kõhu aordi aneurüsm: on kõige levinum aordi aneurüsmi tüüp ja esineb rindkere piirkonna all.

Kuigi see ei põhjusta mingeid sümptomeid ega terviseprobleeme, on aordi aneurüsmi suurim oht ​​selle rebenemine, mis võib põhjustada tugevat sisemist verejooksu, seades elu mõne minuti jooksul ohtu.

Alati, kui kahtlustatakse aneurüsmi või aneurüsmi rebenemist, on väga oluline minna kohe haiglasse, teha vajalikud uuringud ja alustada sobivat ravi.

Peamised sümptomid

Enamikul juhtudel ei tekita aordi aneurüsm mingeid konkreetseid sümptomeid, see tuvastatakse ainult tavapäraste meditsiiniliste uuringute käigus, näiteks tomograafias, või siis, kui see lõpuks puruneb.

Kuid kui aneurüsm kasvab liiga palju või mõjutab tundlikumaid piirkondi, võivad ilmneda spetsiifilisemad sümptomid:

1. Rindkere aordi aneurüsm

Seda tüüpi aneurüsmi korral võivad mõned inimesed tuvastada selliseid sümptomeid nagu:

• Tugev ja tugev valu rinnus või selja ülaosas;
• Õhupuuduse tunne;
• Hingamis- või neelamisraskused.

Seda tüüpi aneurüsmi esineb sagedamini kontrollimatu kõrge vererõhuga või mõnda tüüpi trauma saanud inimestel.

2. Kõhu aordi aneurüsm

Kõhu aordi aneurüsmi sümptomid on haruldasemad kui rindkere aordil, kuid võivad siiski esineda:

• Pulseerimise tunne kõhus;
• Tugev valu seljas või külgmises piirkonnas;
• Tuharate, kubeme ja jalgade valu.

Seda tüüpi aneurüsmi esineb sagedamini vanematel inimestel, tavaliselt üle 65-aastastel, kes põevad ateroskleroosi. Traumad ja nakkused võivad olla ka põhjusteks.

Keda ähvardab aordi aneurüsm kõige rohkem?

Aordi aneurüsmi tekkimise oht suureneb tavaliselt vanusega ja seda esineb sagedamini üle 65-aastastel meestel.

Lisaks sellele näivad riski suurendavad ka muud tegurid, eriti ravimata haiguse teatud vorm, näiteks diabeet, ateroskleroos, kõrge kolesteroolitase, kõrge vererõhk või südame isheemiatõbi.

Kuidas diagnoosi kinnitada

Aordi aneurüsmi diagnoosimiseks võib arst määrata mõned uuringud, peamiselt kompuutertomograafia, röntgenikiirgus ja ehhokardiogramm. Lisateave südame-veresoonkonna tervist hindavate testide kohta.

Kui eksamipiltidel tuvastatakse aneurüsm, hindab arst parima ravivormi kindlakstegemiseks tavaliselt muid tegureid, näiteks inimese vanust, terviseajalugu ja aneurüsmi arengutaset.

Kuidas ravi tehakse

Aordi aneurüsmide ravi varieerub vastavalt aneurüsmi raskusastmele, piirkonnale, kus see on, ja muudel inimestel esinevatel haigustel.

Üldiselt on kõige sagedamini kasutatavad ravivormid järgmised:

• Aneurüsm on väiksem kui 5,4 cm ja ilma sümptomiteta: aneurüsmi arengu hindamiseks viiakse läbi ainult meditsiiniline jälgimine regulaarsete uuringutega;
• Aneurüsm on suurem kui 5,5 cm, sümptomitega või progresseeruva kasvuga: kirurgia.

Operatsioon viiakse läbi eesmärgiga eemaldada anortüsmi tekitav aordi osa, mis on mõnel juhul vajalik veresooni asendava toru paigaldamiseks.

Kuidas on operatsioonist taastumine

Kõhu aneurüsmi operatsiooni peetakse südameoperatsiooniks ja seetõttu võib taastumisaeg varieeruda vahemikus 2 kuni 3 kuud ning selle aja jooksul on oluline jätkata igapäevaseid tegevusi alles 6 nädala pärast arsti nõusolekul ning aeglaselt ja järk-järgult.

Lisaks on taastumise ajal oluline ka lõõgastuda ja vältida stressi tekitavaid olukordi, kuna need võivad tõsta vererõhku ja põhjustada teatud tüüpi tüsistusi.

Kuidas elada aneurüsmaga

Juhtudel, kui aneurüsm on väike ja hoitakse ainult regulaarset jälgimist, võib arst määrata ka mõne vahenduse kasutamise näiteks vererõhu või kolesterooli alandamiseks, vähendades aneurüsmi suuruse tõenäosust.

Kuid lisaks on oluline ka igapäevaselt võtta mõned ettevaatusabinõud, näiteks:

• Vältige suitsetamist ja alkohoolsete jookide joomist;
• Võtke arsti poolt välja kirjutatud ravimeid;
• Tehke regulaarset füüsilist tegevust;
• Vähendage soola ja tööstuslike toodete tarbimist;
• Sööge tasakaalustatult puu- ja köögiviljarikka toitumisega.

See hooldus aitab tagada parema südame-veresoonkonna tervise, pidurdades aneurüsmi progresseerumist ja vähendades rebenemise tõenäosust. Vaadake kümmet toitu, mis on südame-veresoonkonna tervisele kasulikud ja mis tuleks dieeti lisada.