Atsetaminofeeni süstimine

Sisu

• Enne atsetaminofeeni süstimist
• Atsetaminofeeni süstimine võib põhjustada kõrvaltoimeid. Rääkige oma arstile, kui mõni neist sümptomitest on tõsine või ei kao:
• Mõned kõrvaltoimed võivad olla tõsised. Kui teil tekib mõni neist sümptomitest, pöörduge viivitamatult oma arsti poole:
• Kui keegi saab liiga palju atsetaminofeeni süsti, pöörduge viivitamatult arsti poole, isegi kui inimesel pole mingeid sümptomeid. Üleannustamise sümptomid võivad olla järgmised:

Atsetaminofeeni süsti kasutatakse kerge kuni mõõduka valu leevendamiseks ja palaviku alandamiseks. Atsetaminofeeni süstimist kasutatakse ka mõõduka kuni tugeva valu leevendamiseks koos opioidravimitega (narkootilised). Atsetaminofeen kuulub ravimite klassi, mida nimetatakse valuvaigistiteks (valuvaigistid) ja palavikualandajateks (palaviku alandajad). See toimib, muutes keha tunnetamise viisi ja jahutades keha.

Atsetaminofeeni süstimine toimub lahusena (vedelikuna), mis süstitakse veeni 15 minuti jooksul. Tavaliselt manustatakse seda iga 4–6 tunni järel vastavalt vajadusele valu leevendamiseks või palaviku alandamiseks.

Seda ravimit võib välja kirjutada ka muuks otstarbeks; küsige lisateavet oma arstilt või apteekrilt.

Enne atsetaminofeeni süstimist

• Öelge oma arstile ja apteekrile, kui olete atsetaminofeeni, mõne muu ravimi või atsetaminofeeni süstimise mõne koostisosa suhtes allergiline. Küsige koostisosade loetelu oma apteekrilt.
• rääkige oma arstile ja apteekrile, milliseid retsepti- ja retseptiravimeid, vitamiine, toidulisandeid või taimseid tooteid te võtate või kavatsete võtta. Mainige kindlasti antikoagulante (’verevedeldajad’) nagu varfariin (Coumadin); disulfiraam (Antabuse); ja isoniasiid (INH, Nydrazid, Rifamate'is, Rifateris). Võimalik, et teie arst peab muutma ravimite annuseid või jälgima teid hoolikalt kõrvaltoimete suhtes. Kindlasti öelge oma arstile, kui te võtate mõnda muud atsetaminofeeni sisaldavat toodet (tülenool, mida võib leida palaviku, valu ning külma või gripi sümptomite korral retseptiravimitest ja retseptita ravimitest), et teie arst oleks kindel, et te ei saa palju atsetaminofeeni.
• rääkige oma arstile, kui teil on või on kunagi olnud maksahaigus. Tõenäoliselt ütleb arst teile, et ärge kasutage atsetaminofeeni süsti.
• Öelge oma arstile, kui te joote või olete kunagi joonud suures koguses alkoholi, kui teil on olnud tugev oksendamine või kõhulahtisus või kui arvate, et teil on dehüdratsioon, kui te ei saa tervisliku seisundi säilitamiseks piisavalt süüa ja juua ning kui teil on kunagi olnud neeruhaigus.
• rääkige oma arstile, kui olete rase, plaanite rasestuda või toidate last rinnaga. Kui rasestute atsetaminofeeni süstimise ajal, pöörduge oma arsti poole.
• küsige oma arstilt või apteekrilt alkohoolsete jookide ohutu kasutamise kohta atsetaminofeeni süstimise ajal.

Jätkake oma tavalist dieeti, kui arst ei ütle teisiti.

Atsetaminofeeni süstimine võib põhjustada kõrvaltoimeid. Rääkige oma arstile, kui mõni neist sümptomitest on tõsine või ei kao:

• iiveldus
• oksendamine
• kõhukinnisus
• peavalu
• agiteerimine
• raskused uinumisel ja uinumisel
• valu ravimi süstimise kohas

Mõned kõrvaltoimed võivad olla tõsised. Kui teil tekib mõni neist sümptomitest, pöörduge viivitamatult oma arsti poole:

• lööve
• nõgestõbi
• sügelus
• näo, kõri, keele, huulte, silmade, käte, jalgade, pahkluude või sääre turse
• kähedus
• hingamis- või neelamisraskused

Atsetaminofeeni süstimine võib põhjustada muid kõrvaltoimeid. Helistage oma arstile, kui teil on selle ravimi kasutamise ajal ebatavalisi probleeme.

Tõsise kõrvaltoime ilmnemisel võite teie või teie arst saata toidu- ja ravimiameti (FDA) MedWatchi kõrvaltoimete aruandlusprogrammile teate veebis (http://www.fda.gov/Safety/MedWatch) või telefoni teel ( 1-800-332-1088).

Atsetaminofeeni süsti hoitakse tõenäoliselt meditsiiniasutuses, kus seda saate. Rääkige oma arstiga, kui teil on küsimusi ravimite säilitamise kohta.

Üleannustamise korral helistage mürgistustõrjetelefonile 1-800-222-1222. Teave on saadaval ka Internetis aadressil https://www.poisonhelp.org/help. Kui ohver on kokku kukkunud, tal on krambid, tal on hingamisraskusi või teda ei saa üles äratada, helistage viivitamatult hädaabiteenistusele numbril 911.

Kui keegi saab liiga palju atsetaminofeeni süsti, pöörduge viivitamatult arsti poole, isegi kui inimesel pole mingeid sümptomeid. Üleannustamise sümptomid võivad olla järgmised:

• iiveldus
• oksendamine
• isutus
• higistamine
• äärmine väsimus
• energiapuudus
• ebatavaline verejooks või verevalumid
• valu mao paremas ülanurgas
• naha või silmade kollasus
• gripilaadsed sümptomid
• tumedat värvi uriin
• kooma (teadvusekaotus)

Enne laboriuuringute tegemist öelge oma arstile ja labori personalile, et teile manustatakse atsetaminofeeni.

Küsige oma apteekrilt, kui teil on atsetaminofeeni süstimise kohta küsimusi.

Teie jaoks on oluline pidada kirjalikku loetelu kõigist teie kasutatavatest retseptiravimitest ja retseptita (ilma retseptita ostetud) ravimitest, samuti kõikidest toodetest, nagu vitamiinid, mineraalid või muud toidulisandid. Peaksite selle loendi endaga kaasa võtma iga kord, kui külastate arsti või kui olete haiglasse sattunud. Samuti on oluline teave hädaolukordade jaoks kaasas.

• Ofirmev^®

• APAP
• N-atsetüül-para-aminofenool
• Paratsetamool