Kõnepuudulikkus täiskasvanutel

Kõne- ja keelekahjustused võivad olla üks paljudest probleemidest, mis raskendavad suhtlemist.

Järgnevad on levinud kõne- ja keelehäired.

APAASIA

Afaasia on kõne- või kirjakeele mõistmise või väljendamise võime kaotus. See tekib tavaliselt pärast insuldi või traumaatilisi ajukahjustusi. See võib esineda ka ajukasvajate või degeneratiivsete haigustega inimestel, mis mõjutavad aju keelealasid. See termin ei kehti laste kohta, kellel pole kunagi suhtlemisoskust arenenud. Afaasiat on palju erinevaid.

Mõnel afaasia korral parandab probleem lõpuks iseennast, kuid mõnel juhul ei parane.

DÜSARTRIA

Düsartria korral on inimesel probleeme teatud helide või sõnade väljendamisega. Neil on halvasti väljendunud kõne (näiteks räpane) ja kõne rütmi või kiirust muudetakse. Tavaliselt on närvi- või ajukahjustus raskendanud keele, huulte, kõri või häälepaelte kontrollimist, mis muudavad kõne.

Düsartria, mis on sõnade hääldamise raskus, aetakse mõnikord segi afaasiaga, mis on keeruline keele tootmisel. Neil on erinevad põhjused.

Düsartriaga inimestel võib olla probleeme ka neelamisega.

HÄÄLE HÄIRED

Kõik, mis muudab häälepaelte kuju või nende tööviisi, põhjustab häälehäireid. Süüdi võivad olla ühekordsed kasvud nagu sõlmed, polüübid, tsüstid, papilloomid, granuloomid ja vähid. Need muudatused põhjustavad hääle tavapärasest erinevast helist.

Mõned neist häiretest arenevad järk-järgult, kuid kõigil võib äkki tekkida kõne- ja keelekahjustus, tavaliselt trauma korral.

APAASIA

• Alzheimeri tõbi
• Ajukasvaja (afaasias sagedamini kui düsartria)
• Dementsus
• Pea trauma
• Insult
• Mööduv isheemiline atakk (TIA)

DYSARTRIA

• Alkoholimürgitus
• Dementsus
• Närve ja lihaseid mõjutavad haigused (neuromuskulaarsed haigused), nagu amüotroofiline lateraalskleroos (ALS või Lou Gehrigi tõbi), ajuhalvatus, müasteenia või hulgiskleroos (MS)
• Näotrauma
• Näonõrkus, näiteks Belli halvatus või keele nõrkus
• Pea trauma
• Pea- ja kaelavähi operatsioon
• Närvisüsteemi (neuroloogilised) häired, mis mõjutavad aju, näiteks Parkinsoni tõbi või Huntingtoni tõbi (sagedamini düsartria kui afaasia korral)
• Halvasti sobivad proteesid
• Kesknärvisüsteemile mõjuvate ravimite nagu narkootikumid, fenütoiin või karbamasepiin kõrvaltoimed
• Insult
• Mööduv isheemiline atakk (TIA)

HÄÄLE HÄIRED

• Kasvud või sõlmed häälepaeltel
• Inimestel, kes kasutavad oma häält tugevalt (õpetajad, treenerid, vokaalsed esinejad), tekivad sagedamini häälehäired.

Düsartria puhul on suhtlemist paremaks muuta näiteks aeglaselt rääkimine ja käeliigutuste kasutamine. Perekond ja sõbrad peavad häire all kannatajatele pakkuma palju aega enda väljendamiseks. Elektroonilisele seadmele trükkimine või pliiatsi ja paberi kasutamine võib samuti suhelda aidata.

Afaasia korral võivad pereliikmed vajada sagedasi meeldetuletusi orienteerumisest, näiteks nädalapäev. Afaasiaga kaasnevad sageli desorienteeritus ja segadus. Samuti võib aidata mitteverbaalsete suhtlusviiside kasutamine.

Tähtis on säilitada pingevaba ja rahulik keskkond ning hoida väliseid stiimuleid minimaalsena.

• Rääkige normaalse hääletooniga (see seisund ei ole kuulmis- ega emotsionaalne probleem).
• Arusaamatuste vältimiseks kasutage lihtsaid fraase.
• Ärge arvake, et inimene saab aru.
• Paku võimaluse korral suhtlemisabivahendeid, olenevalt inimesest ja seisundist.

Vaimse tervise nõustamine võib aidata depressiooni või pettumuse korral, mis on paljudel kõnepuudega inimestel.

Võtke ühendust teenusepakkujaga, kui:

• Suhtluse rikkumine või kaotus tuleb ootamatult
• Kõne või kirjakeele rikkumine on seletamatu

Kui probleemid pole tekkinud pärast hädaolukorda, võtab teenuseosutaja haigusloo ja viib läbi füüsilise eksami. Haiguslugu võib vajada pere või sõprade abi.

Pakkuja küsib tõenäoliselt kõnepuude kohta. Küsimused võivad hõlmata probleemi tekkimist, vigastuse tekkimist ja ravimeid, mida inimene võtab.

Võimalikud diagnostilised testid hõlmavad järgmist:

• Vereanalüüsid
• Peaaju angiograafia aju verevoolu kontrollimiseks
• CT või MRI uuring peas, et kontrollida selliseid probleeme nagu kasvaja
• EEG aju elektrilise aktiivsuse mõõtmiseks
• Elektromüograafia (EMG) lihaste ja lihaseid kontrollivate närvide tervise kontrollimiseks
• Nimmepiirkonna punktsioon aju ja seljaaju ümbritseva tserebrospinaalvedeliku kontrollimiseks
• Uriini testid
• Kolju röntgenikiirgus

Kui testidega leitakse muid meditsiinilisi probleeme, tuleb pöörduda teiste eriarstide poole.

Kõneprobleemi lahendamiseks abi saamiseks tuleb tõenäoliselt pöörduda kõne- ja keeleterapeudi või sotsiaaltöötaja poole.

Keele halvenemine; Kõne rikkumine; Võimetus rääkida; Afaasia; Düsartria; Hägune kõne; Düsfoonia häälehäired

Kirshner HS. Afaasia ja afaasilised sündroomid. In: Daroff RB, Jankovic J, Mazziotta JC, Pomeroy SL, toim. Bradley neuroloogia kliinilises praktikas. 7. väljaanne Philadelphia, PA: Elsevier; 2016: 13. peatükk.

Kirshner HS. Düsartria ja kõne apraksia. In: Daroff RB, Jankovic J, Mazziotta JC, Pomeroy SL, toim. Bradley neuroloogia kliinilises praktikas. 7. väljaanne Philadelphia, PA: Elsevier; 2016: 14. peatükk.

Rossi RP, Kortte JH, Palmer JB. Kõne- ja keelehäired. In: Frontera WR, Silver JK, Rizzo TD Jr, toim. Füüsikalise meditsiini ja rehabilitatsiooni põhialused. 4. väljaanne Philadelphia, PA: Elsevier; 2019: peatükk 155.