7 levinumat foobiatüüpi

Sisu

• 1. Tripofoobia
• 2. Agorafoobia
• 3. Sotsiaalfoobia
• 4. Klaustrofoobia
• 5. Arahnofoobia
• 6. Kulofoobia
• 7. Akrofoobia

Hirm on põhiline emotsioon, mis võimaldab inimestel ja loomadel ohtlikke olukordi vältida. Kui hirm on aga liialdatud, püsiv ja irratsionaalne, peetakse seda foobiaks, mis viib inimese põgenema selle põhjustanud olukorrast, põhjustades ebameeldivaid tundeid nagu ärevus, lihaspinged, treemor, õhetus, kahvatus, higistamine, tahhükardia ja paanika.

Psühhoteraapia seansside või konkreetsete ravimite abil saab võidelda ja ravida mitut tüüpi foobiaid.

1. Tripofoobia

Trüpofoobia, mida nimetatakse ka aukude hirmuks, tekib siis, kui tunnete end rahutuna, sügeleb, värisete, kipitate ja tõrjutute kokkupuutel esemete või piltidega, millel on auke või ebakorrapäraseid mustreid, näiteks kärjed, naha, puidu, taimede või taimede aukude kogumid näiteks käsnad. Raskematel juhtudel võib see kontakt põhjustada iiveldust, südame löögisageduse tõusu ja isegi paanikahoogu.

Hiljutiste uuringute kohaselt on see põhjuseks see, et trüpofoobiaga seotud inimesed tekitavad nende mustrite vahel teadvustamata vaimse seose võimaliku ohuolukorra vahel ja hirm tekib enamasti looduse loodud mustrites. Tõrjuv vilt on tingitud aukude väljanägemisest nahas haigusi põhjustavate ussidega või mürgiste loomade nahaga. Vaadake, kuidas trüpofoobiat ravitakse.

2. Agorafoobia

Agorafoobiat iseloomustab hirm jääda avatud või kinnisesse ruumi, kasutada ühistransporti, seista järjekorras või seista rahva hulgas või isegi üksi kodust lahkuda. Nendes olukordades või neile mõeldes kogevad agorafoobiaga inimesed ärevust, paanikat või neil on muid puuet tekitavaid või piinlikke sümptomeid.

Inimene, kes kardab neid olukordi, väldib neid või seisab silmitsi suure hirmu ja ärevusega, vajanud ettevõtte kohalolekut, et neid ilma hirmuta toetada. Nendel juhtudel on inimesel pidev mure kannatada paanikahoogude all, kaotada avalikkuse üle kontroll või juhtuda, et miski teda ohtu seab. Lisateave agorafoobia kohta.

Seda foobiat ei tohiks segi ajada sotsiaalfoobiaga, mille puhul hirm tuleneb inimese võimetusest teistega suhelda.

3. Sotsiaalfoobia

Sotsiaalset foobiat ehk sotsiaalse ärevushäire tunnuseks on liialdatud hirm suhelda teiste inimestega, mis võib ühiskonnaelu suuresti tingida ja viia depressiivsete seisunditeni. Sotsiaalfoobiat põdev inimene tunneb end väga ärevana sellistes olukordades nagu avalikes kohtades söömine, rahvarohketes kohtades käimine, näiteks peol käimine või töövestlus.

Üldiselt tunnevad need inimesed end alaväärsena, neil on madal enesehinnang, nad kardavad teiste rünnakuid või piinlikkust ning tõenäoliselt on neil varem olnud traumaatilisi kogemusi, näiteks kiusamine, agressioon või vanemate või õpetajate suur surve.

Sotsiaalfoobia kõige sagedasemad sümptomid on ärevus, südame löögisageduse suurenemine, hingamisraskused, higistamine, näo punetus, käte värisemine, suukuivus, rääkimisraskused, kogelemine ja ebakindlus. Lisaks on inimene väga mures ka oma soorituse või selle üle, mida ta neist arvata võiks. Sotsiaalfoobiat saab ravida, kui ravi on korralikult läbi viidud. Lisateave sotsiaalse ärevushäire kohta.

4. Klaustrofoobia

Klaustrofoobia on teatud tüüpi psühholoogiline häire, mille puhul inimene kardab viibimist suletud kohtades, näiteks liftides, väga rahvarohketes bussides või väikestes ruumides.

Selle foobia põhjused võivad olla pärilikud või olla seotud traumaatilise episoodiga lapsepõlves, kus laps oli lukustatud näiteks tuppa või lifti.

Klaustrofoobiaga inimesed usuvad, et nende ruum on järjest väiksem, tekitades sellega ärevussümptomeid nagu liigne higistamine, suukuivus ja südame löögisageduse suurenemine. Lisateave seda tüüpi foobia kohta.

5. Arahnofoobia

Arahnofoobia, mida nimetatakse ka ämbliku hirmuks, on üks levinumaid foobiaid ja see juhtub siis, kui inimesel on liialdatud hirm olla ämblikulaadsete läheduses, mis põhjustab nende kontrolli kaotamise ning võib samuti tunda pearinglust, südametegevuse suurenemist. hinda valu rinnus, õhupuudust, värinaid, liigset higistamist, surma mõtteid ja iiveldust.

Arahnofoobia põhjused pole kindlalt teada, kuid arvatakse, et see võib olla evolutsiooniline vastus, kuna kõige mürgisemad ämblikud põhjustavad nakkusi ja haigusi. Seega on ämblike hirm omamoodi teadvustamatu organismi kaitsemehhanism, et mitte hammustada.

Seega võivad arahnofoobia põhjused olla pärilikud või olla seotud hirmuga hammustada ja surra või näha teisi sama käitumisega inimesi või isegi traumaatiliste kogemuste tõttu, mida ämblikud on varem kannatanud.

6. Kulofoobia

Kulofoobiat iseloomustab irratsionaalne hirm klounide ees, mille puhul inimene tunneb end oma nägemuse tõttu traumana või lihtsalt kujutleb oma pilti.

Arvatakse, et hirm klounide ees võib alata juba lapsepõlves, sest lapsed on võõraste suhtes väga reageerivad või klounidega juhtuda võinud ebameeldiva episoodi tõttu. Pealegi tekitab hirmu ja ebakindlust lihtne teadmatuse fakt, teadmata, kes on maski taga. Selle foobia teine ​​põhjus võib olla viis, kuidas halbu kloune esindatakse näiteks televisioonis või kinos.

Kuigi paljud peavad seda kahjutuks mänguks, põhjustavad klounid inimesi, kellel on kulofoobia sümptomid, nagu liigne higistamine, iiveldus, kiire südamelöögisagedus, kiire hingamine, nutt, karjumine ja ärritus.

7. Akrofoobia

Akrofoobia ehk hirm kõrguse ees on liialdatud ja ebaratsionaalne hirm kõrgete kohtade, näiteks kõrgete hoonete sildade või rõdude ees, eriti kui kaitset pole.

Selle foobia võib esile kutsuda minevikus kogetud trauma, vanemate või vanavanemate liialdatud reaktsioonid alati, kui laps viibib teatud pikkusega kohtades, või lihtsalt ellujäämisinstinkt.

Lisaks muudele foobiatüüpidele levinud sümptomitele, nagu liigne higistamine, värisemine, õhupuudus ja südame löögisageduse tõus, on kõige levinumad seda tüüpi foobiad võimetus usaldada oma tasakaalu, pidevad katsed millestki kinni hoida, nutt ja karjumine.