Düsleksia peamised sümptomid (lastel ja täiskasvanutel)
Sisu
- Lapse peamised sümptomid
- Peamised sümptomid täiskasvanutel
- Levinud sõna- ja täheasendused
- Kuidas diagnoosi kinnitada
Düsleksia sümptomid, mida iseloomustab kirjutamis-, rääkimis- ja õigekirjaraskus, tuvastatakse tavaliselt lapsepõlve kirjaoskuse perioodil, kui laps läheb kooli ja ilmutab õppimisel suuremaid raskusi.
Kuid ka düsleksia võib diagnoosida ainult täiskasvanueas, eriti kui laps pole koolis käinud.
Kuigi düsleksial pole ravi, on olemas ravi, mis aitab düsleksiaga inimesel nii palju kui võimalik ja oma võimete piires ületada lugemis-, kirjutamis- ja õigekirjaraskused.
Lapse peamised sümptomid
Düsleksia esimesed sümptomid võivad ilmneda varases lapsepõlves, sealhulgas:
- Alusta rääkimist hiljem;
- Viivitused motoorses arengus nagu roomamine, istumine ja kõndimine;
- Laps ei saa aru, mida ta kuuleb;
- Kolmerattalise sõidu õppimise raskused;
- Kooliga kohanemise raskused;
- Uneprobleemid;
- Laps võib olla hüperaktiivne või hüpoaktiivne;
- Nutmine ja rahutus või agiteerimine sageli.
Alates 7. eluaastast võivad düsleksia sümptomid olla:
- Laps võtab kodutööde tegemiseks palju aega või saab seda teha kiiresti, kuid paljude vigadega;
- Lugemis- ja kirjutamisraskused, sõnade väljamõtlemine, lisamine või väljajätmine;
- Raskused tekstide mõistmisel;
- Laps võib tähtede ja silpide järjekorra ja suuna ära jätta, lisada, muuta või ümber pöörata;
- Keskendumisraskused;
- Laps ei taha lugeda, eriti valjusti;
- Lapsele ei meeldi koolis käia, kooli minnes on kõhuvalu või testipäevadel palavik;
- Järgige sõrme tekstirida;
- Laps unustab õpitu kergesti ja eksib ruumis ja ajas;
- Segadus vasakul ja paremal, üles ja alla, ees ja taga;
- Lapsel on raskusi tundide, järjestuste ja loendamise lugemisega, tal on vaja sõrmi;
- Lapsele ei meeldi kool, lugemine, matemaatika ja kirjutamine;
- Õigekirja raskused;
- Aeglane kirjutamine, inetu ja segase käekirjaga.
Düsleksiaga lastel on sageli raskusi ka jalgrattaga sõitmise, nööpimise, kingapaelte sidumise, tasakaalu säilitamise ja liikumisega. Lisaks võivad kõneprobleemid, nagu R-lt L-le üleminek, põhjustada ka häire, mida nimetatakse düslaliaks. Saage paremini aru, mis on düslalia ja kuidas seda ravitakse.
Peamised sümptomid täiskasvanutel
Düsleksia sümptomid täiskasvanutel võivad olla:
- Raamatu lugemine võtab kaua aega;
- Lugedes jätke sõnade lõpp vahele;
- Raske mõelda, mida kirjutada;
- Raskused märkmete tegemisel;
- Raskused järgides seda, mida teised ütlevad ja järjestustega;
- Vaimse arvestuse ja ajaplaneerimise raskused;
- Vastumeelsus näiteks sõnumite kirjutamiseks;
- Raskused teksti tähenduse õiges mõistmises;
- Selle mõistmiseks on vaja sama teksti mitu korda uuesti lugeda;
- Kirjutamisraskused, vigu tähtede muutmisel ning kirjavahemärkide ja grammatika unustamisel või segaduses;
- Segage näiteks juhised või telefoninumbrid;
- Aja või ülesannete planeerimise, korraldamise ja haldamise raskused.
Kuid üldiselt on düsleksiaga inimene väga seltsiv, suhtleb hästi ja on heatahtlik, olles väga sõbralik.
Levinud sõna- ja täheasendused
Paljud düsleksiaga lapsed segavad tähti ja sõnu sarnastega ning kirjutamise ajal on tavaline tähtede vastupidine muutmine, näiteks kirjutatakse sõna „in” asemel „mina” või „b” asemel „d”. Alljärgnevas tabelis pakume veel näiteid:
asendage f tähega t | asendage 'w' tähega 'm' | vahetage heli mos-i vastu |
asendage „d“ tähega „b“ | asendage „v” sõnaga „f” | asendage sõna „mina” sõnaga |
asendage m tähega n | vahetada päike lossi vastu | asendage „n“ tähega „u“ |
Teine tegur, mida tuleb arvestada, on see, et düsleksial on perekondlik osa, seega suureneb kahtlus, kui ühel vanematest või vanavanematest on düsleksia juba varem diagnoositud.
Kuidas diagnoosi kinnitada
Inimese düsleksia kinnitamiseks on vaja läbi viia spetsiifilised testid, millele peavad vastama vanemad, õpetajad ja lapsele lähedased inimesed. Test koosneb mitmest küsimusest lapse käitumise kohta viimase 6 kuu jooksul ja seda peab hindama psühholoog, kes annab ka märke, kuidas last jälgida.
Lisaks lapse düsleksia tuvastamisele võib osutuda vajalikuks vastata teistele küsimustikele, et teada saada, kas lapsel on lisaks düsleksiale mõni muu seisund, näiteks tähelepanupuudulikkuse hüperaktiivsuse häire, mis esineb peaaegu pooltel düsleksia juhtudest .