Sünnieelne: millal alustada, konsultatsioonid ja eksamid

Sisu

• Millal alustada sünnituseelset hooldust
• Mis sünnieelse konsultatsiooni käigus toimub
• Sünnieelsed eksamid
• Kus teha sünnieelne hooldus
• Kõrge riskiga raseduse omadused

Sünnieelne hooldus on raseduse ajal naiste meditsiiniline jälgimine, mida pakub ka SUS. Sünnieelse seansi ajal peaks arst selgitama kõik naise kahtlused raseduse ja sünnituse osas ning tellima testid, et kontrollida, kas ema ja beebiga on kõik korras.

Sünnieelse konsultatsiooni käigus peab arst tuvastama raseduse vanuse, rasedusriskide klassifikatsiooni, olenemata sellest, kas tegemist on madala või kõrge riskiga, ja teavitama sünnituse tõenäolist kuupäeva vastavalt emaka pikkusele ja viimase menstruatsiooni kuupäevale.

Millal alustada sünnituseelset hooldust

Sünnituseelne ravi peaks algama kohe, kui naine on rasedusest teada saanud. Neid konsultatsioone tuleks läbi viia üks kord kuus kuni 28. rasedusnädalani, iga 15 päeva tagant alates 28. kuni 36. nädalani ja iga nädal alates 37. rasedusnädalast.

Mis sünnieelse konsultatsiooni käigus toimub

Sünnieelse konsultatsiooni käigus kontrollib õde või arst tavaliselt:

• Kaal;
• Vererõhk;
• Jalgade ja jalgade turse tunnused;
• Emaka kõrgus, kõhu vertikaalne mõõtmine;
• Loote südamelöögid;
• Jälgige rindu ja õpetage, mida saab nende imetamiseks ette valmistada;
• Naise vaktsiinibülletään vaktsiinide loomaks fata.

Lisaks on oluline küsida tavaliste raseduse ebamugavuste kohta, nagu kõrvetised, põletustunne, liigne sülg, nõrkus, kõhuvalu, koolikud, tupevoolus, hemorroidid, hingamisraskused, igemete veritsus, seljavalu, veenilaiendid, krambid ja töö ajal raseduse ajal, selgitades rasedate kõik kahtlused ja pakkudes vajalikke lahendusi.

Sünnieelsed eksamid

Sünnieelse perioodi jooksul tehtavad testid, mida soovib perearst või sünnitusarst, on:

• Ultraheliuuring;
• Täielik vereanalüüs;
• Proteinuuria;
• Hemoglobiini ja hematokriti mõõtmine;
• Coombi test;
• Väljaheite uurimine;
• Tupe sisu bakterioskoopia;
• Tühja kõhu veresuhkur;
• Uuring veregrupi, ABO-süsteemi ja Rh-faktori tundmiseks;
• HIV: inimese immuunpuudulikkuse viirus;
• Punetiste seroloogia;
• Toksoplasmoosi seroloogia;
• Süüfilise korral VDRL;
• B- ja C-hepatiidi seroloogia;
• Tsütomegaloviiruse seroloogia;
• Uriin, et teada saada, kas teil on kuseteede infektsioon.

Sünnituseelsed konsultatsioonid peaksid algama kohe pärast raseduse avastamist. Naine peaks saama olulist teavet lapse toitumise, kehakaalu tõusu ja esmaabi kohta. Siit saate lisateavet iga eksami kohta, kuidas neid tuleks teha ja nende tulemusi.

Kus teha sünnieelne hooldus

Sünnituseelne hooldus on iga rase naise õigus ja seda saab teha tervisekeskustes, haiglates või era- või avalikes kliinikutes. Nendel konsultatsioonidel peaks naine otsima teavet ka sünnituse protseduuride ja ettevalmistuste kohta.

Kõrge riskiga raseduse omadused

Sünnituseelse ravi ajal peab arst ütlema, kas rasedus on kõrge või madala riskiga. Mõned kõrge riskiga rasedust iseloomustavad olukorrad on:

• Südamehaigus;
• Astma või muud hingamisteede haigused;
• Neerupuudulikkus;
• Sirprakuline aneemia või talasseemia;
• Arteriaalne hüpertensioon enne 20. rasedusnädalat;
• Neuroloogilised haigused, nagu epilepsia;
• Hanseni tõbi;
• Autoimmuunhaigused, nagu süsteemne erütematoosluupus;
• Süvaveenitromboos või kopsuemboolia;
• Emaka väärareng, müoom;
• Nakkushaigused, nagu hepatiit, toksoplasmoos, HIV-nakkus või süüfilis;
• Legaalsete või keelatud uimastite kasutamine;
• Eelmine abort;
• Viljatus;
• Emakasisene kasvu piiramine;
• Kaksikute rasedus;
• Loote väärareng;
• Rasedate alatoitumus;
• Rasedusaegne diabeet;
• Kahtlustatav rinnavähk;
• Teismeliste rasedus.

Sellisel juhul peab sünnieelne hooldus sisaldama vajalikke katseid haiguse kontrollimiseks ning juhendama ema ja lapse heaolu. Siit saate teada riskantsest rasedusest ja selle hooldamisest.