Meningiidi riskirühmad

Sisu

• Mis vanuses on meningiit sagedamini levinud
• Mida teha kahtluse korral
• Kuidas vältida meningiidi saamist

Meningiiti võivad põhjustada viirused, seened või bakterid, seega on haiguse saamise üheks suurimaks riskifaktoriks nõrgenenud immuunsus, nagu näiteks autoimmuunhaigustega nagu AIDS, luupus või vähk.

Kuid meningiidi tekkimise riski suurendavad ka muud tegurid, näiteks:

• Jooge sageli alkohoolseid jooke;
• Võtke immunosupressiivseid ravimeid;
• Kasutage intravenoosseid ravimeid;
• Vaktsineerimata jätmine, eriti meningiidi, leetrite, gripi või kopsupõletiku vastu;
• Eemaldanud põrna;
• Ole vähiravis.

Lisaks on meningiidi haigestumise risk suurem ka rasedatel või inimestel, kes töötavad paljude inimestega kohtades, näiteks kaubanduskeskustes või haiglates.

Mis vanuses on meningiit sagedamini levinud

Meningiiti esineb sagedamini alla 5-aastastel lastel või üle 60-aastastel täiskasvanutel, peamiselt immuunsüsteemi ebaküpsuse või keha kaitsevõime vähenemise tõttu.

Mida teha kahtluse korral

Meningiidi kahtluse korral on soovitatav pöörduda arsti poole niipea kui võimalik, et ravi alustatakse võimalikult kiiresti, et vähendada neuroloogiliste tagajärgede riski.

Kuidas vältida meningiidi saamist

Meningiidi tekkimise riski vähendamiseks, eriti nende teguritega inimestel, on soovitatav:

• Peske sageli käsi, eriti enne söömist, pärast vannitoa kasutamist või pärast rahvarohketes kohtades viibimist;
• Vältige toidu, jookide või söögiriistade jagamist;
• Ärge suitsetage ja vältige kohti, kus on palju suitsu;
• Vältige otsest kontakti haigete inimestega.

Lisaks vähendab meningiidi, gripi, leetrite või kopsupõletiku vastu vaktsineerimine ka riski haigestuda. Lisateave meningiidi vaktsiinide kohta.