Kuidas hoolitseda Alzheimeri tõvega inimese eest

Sisu

• 1. Alzheimeri tõve ravimid
• 2. Aju treenimine
• 3. Füüsiline aktiivsus
• 4. Sotsiaalne kontakt
• 5. Maja kohanemine
• 6. Kuidas patsiendiga rääkida
• 7. Kuidas patsienti turvaliselt hoida
• 8. Kuidas hoolitseda hügieeni eest
• 9. Kuidas toit peaks olema
• 10. Mida teha, kui patsient on agressiivne

Alzheimeri tõvega patsient peab iga päev võtma dementsusravimeid ja stimuleerima aju erineval viisil. Seetõttu on soovitatav, et temaga oleks kaasas hooldaja või pereliige, sest saatjaga on lihtsam säilitada vajalikku hooldust ja aeglustada mälukaotuse progresseerumist.

Lisaks peab hooldaja aitama eakaid igapäevaste ülesannetega, näiteks söömise, suplemise või riietumisega, sest need tegevused võivad haiguse tunnuste tõttu tähelepanuta jääda.

1. Alzheimeri tõve ravimid

Alzheimeri tõvega patsient peab iga päev võtma dementsuse vastu ravimeid, näiteks Donepezil või Memantine, mis aitavad aeglustada haiguse kulgu ja kontrollida käitumist, nagu erutus ja agressiivsus. Patsiendil võib olla keeruline üksi ravimeid võtta, kuna ta võib unustada ja seetõttu peab hooldaja alati olema tähelepanelik, et tagada ravimi allaneelamine arsti näidatud aegadel.

Kuid sageli juhtub ka seda, et Alzheimeri tõvega inimesed ei taha tablette võtta. Hea näpunäide on ravivahendite sõtkumine ja segamine näiteks jogurti või supiga.

Lisateave peamiste Alzheimeri tõve raviks kasutatavate ravimite kohta.

2. Aju treenimine

Ajufunktsioonide väljaõpet tuleks läbi viia iga päev, et stimuleerida patsiendi mälu, keelt, orientatsiooni ja tähelepanu ning individuaalseid või grupitegevusi saab teha õe või tegevusterapeudi juures.

Tegevuste, nagu näiteks pusle valmimine, vanade fotode vaatamine või ajalehe lugemine, eesmärk on ajude maksimaalse aja jooksul õige toimimise ergutamine, mis aitab hetki meelde jätta, kõnet säilitada, väikseid ülesandeid täita ja ära tunda teisi inimesi ja iseennast.

Lisaks on hädavajalik edendada patsiendi orienteerumist, näiteks värskendada kalendrit koduseinal või teavitada teda mitu korda päevas oma nimest, kuupäevast või aastaajast.

Vaadake ka loetelu mõnedest harjutustest, mis aitavad aju ergutada.

3. Füüsiline aktiivsus

Alzheimeri tõbi viib inimese liikumisvõime vähenemiseni, suurendades kõndimise ja tasakaalu säilitamise raskusi, mis muudab võimatuks igapäevaste autonoomsete tegevuste, näiteks kõndimise või lamamise, teostamise.

Seega on füüsilisel aktiivsusel Alzheimeri tõvega patsiendi jaoks mitmeid eeliseid, näiteks:

• Vältige valu lihastes ja liigestes;
• Vältida kukkumisi ja luumurde;
• Suurendage soole peristaltilisi liikumisi, hõlbustades väljaheidete kõrvaldamist;
• Viivitage patsiendi voodihaige.

Füüsilist tegevust peaksite tegema iga päev, näiteks kõndima või veeaeroobikat vähemalt 30 minutit iga päev. Lisaks võivad elukvaliteedi säilitamiseks olla vajalikud füsioteraapia seansid, sõltuvalt haiguse tõsidusest. Saage aru, mida tehakse Alzheimeri tõve füsioteraapiaseanssidel.

4. Sotsiaalne kontakt

Alzheimeri tõvega patsient peab hoidma kontakti sõprade ja perega, et vältida isolatsiooni ja üksindust, mis viib kognitiivsete võimete suurema kaotuseni. Seega on oluline käia pagariäris, jalutada aias või olla pere sünnipäevadel kohal, rääkida ja suhelda.

Siiski on oluline olla vaiksetes kohtades, kuna müra võib suurendada segaduse taset, muutes inimese erutatumaks või agressiivsemaks.

5. Maja kohanemine

Alzheimeri tõvega patsiendil on ravimite tarvitamise ja tasakaalu kaotuse tõttu suurem kukkumisoht ning seetõttu peaks tema kodu olema suur ja käikudes ei tohiks olla esemeid.

Lisaks peab patsient kukkumise vältimiseks kandma kinniseid kingi ja mugavaid riideid. Vaadake kõiki olulisi näpunäiteid maja kohandamiseks kukkumiste vältimiseks.

6. Kuidas patsiendiga rääkida

Alzheimeri tõvega patsient ei pruugi korraldusi järgides leida sõnu enda väljendamiseks või isegi aru saada, mida talle öeldakse, ja seetõttu on temaga suheldes oluline olla rahulik. Selleks on vaja:

• Läheduses olemine ja vaata patsiendile silma, et patsient mõistaks, et ta räägib sinuga;
• Hoidke kätt kiindumust ja mõistmist;
• Räägi rahulikult ja öelda lühikesi lauseid;
• Tehke žeste selgitada, mida ütlete, vajadusel eeskujuks;
• Kasutage sünonüüme öelda sama, et patsient saaks aru;
• Kuula mida patsient tahab öelda, isegi kui see on midagi, mida ta on juba mitu korda öelnud, kuna see on normaalne, et ta kordab oma ideid.

Lisaks Alzheimeri tõvele kuuleb patsient halvasti ja kuuleb halvasti, mistõttu võib olla vajalik rääkida valjemini ja patsiendi poole, et ta õigesti kuuleks.

Alzheimeri tõvega patsiendi kognitiivsed võimed on aga oluliselt muutunud ja isegi kui järgite rääkides juhiseid, on võimalik, et ta ei saa ikkagi aru.

7. Kuidas patsienti turvaliselt hoida

Üldiselt ei tuvasta Alzheimeri tõvega patsient ohtusid ja võib ohustada nii enda kui ka teiste elu ning ohtude minimeerimiseks on see tingitud:

• Pange identifitseerimise käevõru patsiendi käsivarrel pereliikme nimi, aadress ja telefoninumber;
• Teavitage naabreid patsiendi seisundist, vajadusel aita teid;
• Hoidke uksed ja aknad suletuna et ära põgeneda;
• Peida võtmed, peamiselt kodust ja autost, sest patsient võib soovida sõita või majast lahkuda;
• Ära näe ühtegi ohtlikku eset, näiteks tassid või noad.

Lisaks on hädavajalik, et patsient ei kõnniks üksi ja peaks alati kodust lahkuma, kuna oht ennast kaotada on väga suur.

8. Kuidas hoolitseda hügieeni eest

Haiguse progresseerumisel on patsiendil tavaline vajadus hügieenialase abi järele, näiteks suplemise, riietumise või soengu järele, sest lisaks selle unustamisele ei suuda ta ära tunda esemete funktsiooni ja seda, kuidas iga ülesanne.

Seega on patsiendi puhtuse ja mugavuse säilitamiseks oluline teda tema esinemisel aidata, näidates, kuidas seda tehakse, et ta saaks seda korrata. Lisaks on oluline kaasata ta ülesannetesse, et see hetk ei tekitaks segadust ja tekitaks agressiooni. Vaata lähemalt: Kuidas hoolitseda voodihaige inimese eest.

9. Kuidas toit peaks olema

Alzheimeri tõvega patsient kaotab toiduvalmistamise võime ja järk-järgult ka iseenda käest söömise võime, lisaks on tal raskusi neelamisega. Seega peab hooldaja:

• Valmistage patsiendile meelepärased söögid ja ei anna proovimiseks uusi toite;
• Kasutage suurt salvrätikut, nagu rinnanäär,
• Vältige söögi ajal rääkimist mitte häirida patsiendi tähelepanu;
• Selgitage, mida te sööte ja milleks on esemed, kahvel, klaas, nuga, juhul kui patsient keeldub söömast;
• Ärge häirige patsienti kui ta ei taha süüa või kui ta tahab käega süüa, vältige agressioonihetki.

Lisaks võib osutuda vajalikuks toitumisspetsialisti näidustatud dieet, et vältida alatoitumist ja neelamisprobleemide korral võib osutuda vajalikuks süüa pehmet toitu. Loe lähemalt: Mida süüa, kui ma ei suuda närida.

10. Mida teha, kui patsient on agressiivne

Agressiivsus on Alzheimeri tõve iseloomulik tunnus, mis avaldub verbaalsete ähvarduste, füüsilise vägivalla ja esemete hävitamise kaudu.

Tavaliselt tekib agressiivsus seetõttu, et patsient ei saa korraldustest aru, ei tunne inimesi ära ja mõnikord ka seetõttu, et ta tunneb pettumust, kui mõistab oma võimete kaotust ja nendel hetkedel peab hooldaja rahulikuks jääma, otsides:

• Ärge arutage ega kritiseerige patsienti, olukorra devalveerimine ja rahulik rääkimine;
• Ärge puudutage inimest kui see on agressiivne;
• Ära näita hirmu ega ärevust kui patsient on agressiivne;
• Vältige korralduste andmist, isegi kui see on sel hetkel lihtne;
• Eemaldage esemed, mida saab visata patsiendi lähedus;
• Muutke teemat ja julgustage patsienti tegema midagi, mis neile meeldiba, kuidas lugeda näiteks ajalehte, et unustada, mis põhjustas agressiivsust.

Üldiselt on agressioonihetked kiired ja mööduvad ning tavaliselt Alzheimeri tõvega patsient seda sündmust ei mäleta.

Lisateave selle haiguse, selle ennetamise ja Alzheimeri tõvega inimese hooldamise kohta:

Meie podcast toitumisspetsialist Tatiana Zanin, õde Manuel Reis ja füsioterapeut Marcelle Pinheiro selgitavad peamisi kahtlusi toidus, kehalises tegevuses, hoolduses ja Alzheimeri tõve ennetamises: