Diabeetiline hüperglükeemiline hüperosmolaarne sündroom

Diabeetiline hüperglükeemiline hüperosmolaarne sündroom (HHS) on 2. tüüpi diabeedi komplikatsioon. See hõlmab väga kõrget veresuhkru (glükoosi) taset ilma ketoonide olemasoluta.

HHS on:

• Äärmiselt kõrge veresuhkru (glükoosi) tase
• Äärmine veepuudus (dehüdratsioon)
• Vähenenud erksus või teadvus (paljudel juhtudel)

Samuti võib tekkida ketoonide kuhjumine kehas (ketoatsidoos). Kuid see on ebatavaline ja diabeetilise ketoatsidoosiga võrreldes sageli kerge.

HHS-i täheldatakse sagedamini II tüüpi diabeediga inimestel, kellel pole diabeeti kontrolli all. See võib esineda ka neil, kellel pole diabeeti diagnoositud. Tingimuse võivad põhjustada:

• Infektsioon
• Muu haigus, näiteks südameatakk või insult
• Ravimid, mis vähendavad insuliini toimet organismis
• Ravimid või seisundid, mis suurendavad vedeliku kadu
• Väljakirjutatud diabeediravimid on otsas või neid ei võeta

Tavaliselt püüavad neerud korvata kõrge vere glükoosisisaldust, võimaldades lisalükoosil organismist uriiniga lahkuda. Kuid see põhjustab ka keha vee kaotust. Kui te ei joo piisavalt vett või tarbite vedelikke, mis sisaldavad suhkrut, ja sööte pidevalt süsivesikutega toite, muutub teil väga vedelikupuudus. Kui see juhtub, ei suuda neerud täiendavast glükoosist enam lahti saada. Selle tagajärjel võib vere glükoositase muutuda väga kõrgeks, mõnikord üle 10 korra suuremaks kui tavaliselt.

Samuti muudab veekadu verd tavapärasest kontsentreeritumaks. Seda nimetatakse hüperosmolaarsuseks. See on seisund, mille korral veres on kõrge soola (naatriumi), glükoosi ja muude ainete kontsentratsioon. See tõmbab vett keha teistest organitest, sealhulgas ajust.

Riskitegurite hulka kuuluvad:

• Stressirohke sündmus, nagu infektsioon, südameatakk, insult või hiljutine operatsioon
• Südamepuudulikkus
• Häiritud janu
• Piiratud juurdepääs veele (eriti dementsusega või voodihaigetel)
• Vanem vanus
• Kehv neerufunktsioon
• Diabeedi halb juhtimine, vastavalt raviplaanile mittejärgimine
• Insuliini või teiste glükoosisisaldust langetavate ravimite kasutamise lõpetamine või lõppemine

Sümptomiteks võivad olla järgmised:

• Suurenenud janu ja urineerimine (sündroomi alguses)
• Nõrk tunne
• Iiveldus
• Kaalukaotus
• Suukuivus, kuiv keel
• Palavik
• Krambid
• Segadus
• Kooma

Sümptomid võivad päevade või nädalate jooksul süveneda.

Muud sümptomid, mis võivad selle haigusega ilmneda:

• Lihaste tundlikkuse või funktsiooni kaotus
• Probleemid liikumisega
• Kõnepuudulikkus

Tervishoiuteenuse osutaja uurib teid ja küsib teie sümptomite ja haigusloo kohta. Eksam võib näidata, et teil on:

• Äärmine dehüdratsioon
• Palavik üle 100,4 ° F (38 ° C)
• Suurenenud pulss
• Madal süstoolne vererõhk

Võimalik on teha järgmine test:

• Vere osmolaarsus (kontsentratsioon)
• BUN ja kreatiniini tase
• Vere naatriumisisaldus (tuleb kohandada vastavalt vere glükoosisisaldusele)
• Ketooni test
• Vere glükoos

Võimalike põhjuste hindamine võib hõlmata järgmist:

• Verekultuurid
• Rindkere röntgen
• Elektrokardiogramm (EKG)
• Uriinianalüüs
• CT pea

Ravi alguses on eesmärk veekadu korrigeerida. See parandab vererõhku, uriinieritust ja vereringet. Samuti langeb veresuhkur.

Vedelikke ja kaaliumi manustatakse veeni kaudu (intravenoosselt). Seda tuleb teha hoolikalt. Kõrget glükoositaset ravitakse veeni kaudu manustatava insuliiniga.

Inimesed, kellel tekib HHS, on sageli juba haiged. Kui seda kohe ei ravita, võivad tagajärjeks olla krambid, kooma või surm.

Ravimata võib HHS põhjustada järgmist:

• Šokk
• Verehüüvete moodustumine
• Aju turse (aju turse)
• Vere happesuse tõus (laktatsidoos)

See seisund on meditsiiniline hädaolukord. HHSi sümptomite ilmnemisel minge kiirabisse või helistage kohalikule hädaabinumbrile (näiteks 911).

II tüüpi diabeedi kontrolli all hoidmine ning dehüdratsiooni ja nakkuse varajaste tunnuste äratundmine võib aidata HHS-i ennetada.

HHS; Hüperglükeemiline hüperosmolaarne kooma; Mitteketootiline hüperglükeemiline hüperosmolaarne kooma (NKHHC); Hüperosmolaarne mitteketootiline kooma (HONK); Hüperglükeemiline hüperosmolaarne mitteketootiline seisund; Diabeet - hüperosmolaarne

• II tüüpi diabeet - mida arstilt küsida

• Toidu ja insuliini vabanemine

Crandall JP, Shamoon H. Suhkruhaigus. In: Goldman L, Schafer AI, toim. Goldman-Cecili meditsiin. 26. ed. Philadelphia, PA: Elsevier; 2020: peatükk 216.

Lebovitz TEMA. Mittediabeetiliste seisundite ja ravimeetodite kõrval sekundaarne hüperglükeemia. In: Jameson JL, De Groot LJ, de Kretser DM jt, toim. Endokrinoloogia: täiskasvanud ja lapsed. 7. väljaanne Philadelphia, PA: Elsevier Saunders; 2016: peatükk 42.

Sinha A. Diabeetilised hädaolukorrad. In: Bersten AD, Handy JM, toim. Oh’i intensiivravi käsiraamat. 8. väljaanne Philadelphia, PA: Elsevier; 2019: peatükk 59.