Valge mantli sündroom: mis see on ja kuidas kontrollida

Sisu

• Peamised sümptomid ja kuidas tuvastada
• Sündroomi võimalikud põhjused
• Kuidas kontrollida

Valge kitli sündroom on psühholoogilise häire tüüp, mille korral inimesel on meditsiinilise konsultatsiooni ajal vererõhk tõusnud, kuid muudes keskkondades on tema rõhk normaalne. Lisaks suurenenud rõhule võivad ilmneda ka muud ärevushoogudega seotud sümptomid, näiteks värisemine, südame löögisageduse suurenemine ja lihaspinge.

Selle sündroomi sümptomid võivad ilmneda nii lapsepõlves kui ka täiskasvanueas ning ravi toimub eesmärgiga kontrollida ärevuse sümptomeid ja sellest tulenevalt vältida vererõhu tõusu konsultatsiooni ajal.

Peamised sümptomid ja kuidas tuvastada

Valge kitli sündroomi iseloomustab peamiselt vererõhu tõus arstiga konsulteerimise ajal. Lisaks võib konsultatsiooni ajal märgata muid sümptomeid, näiteks:

• Värinad;
• Külm higi;
• Suurenenud pulss;
• Oksendamise iha;
• Lihaspinge.

Valge kitli sündroomi kinnitamiseks peab inimesel olema konsultatsiooni ajal vererõhk üle 140/90 mmHg, vähemalt kolm korda järjest, kuid kodus mitu korda mõõdetuna on normaalne vererõhk.

Ööpäevaringne ambulatoorne jälgimine, mida nimetatakse ABPM-iks, ja kodune vererõhu jälgimine ehk MRPA võivad olla arstile heaks abivahendiks, et kinnitada, et rõhk on normaalne ka mujal kui haiglas.

Sündroomi võimalikud põhjused

Valge kitli sündroom on lapsepõlves väga levinud, kus laps ei taha arsti juurde minna, kuid see võib juhtuda ka täiskasvanutel. Sündroomi põhjused on psühholoogilised ja on tavaliselt seotud arsti kuvandi seostamisega nõeltega või haigla keskkonna seotusega näiteks surma ja haigustega. Nii tekitab inimene vastumeelsust mitte ainult arsti, vaid ka kliinilise keskkonna suhtes.

Lisaks võib sündroomi kogu elu jooksul omandada tänu meditsiiniliste vigade, kirurgiliste protseduuride käigus kehale jäänud kompresside levitamisele, lisaks hoolduse viibimisele ja näiteks ebasõbralikule keskkonnale.

Kuidas kontrollida

Valge kitli sündroomi saab kontrollida vastavalt sündroomi põhjusele, tavaliselt on efektiivne rääkida arstiga, et saaksite arsti enesekindlust ja et konsultatsiooniaeg oleks sel põhjusel kõige sõbralikum. Lisaks võivad mõned selle sündroomiga inimesed olla vastumeelsed kõigi tervishoiutöötajate suhtes, kes kasutavad seadmeid, näiteks stetoskoope või laborimantleid. Seega võib olla vajalik, et arstid, õed ja isegi psühholoogid väldiksid näiteks oma varustuse kasutamist.

Samuti võib olla kasulik, et konsultatsioon viiakse läbi keskkonnas, mis ei sarnane haigla ega kontoriga, kuna konsultatsiooni oodates võivad ilmneda valge mantli sündroomi sümptomid.

Kui sümptomid on püsivad ja tekivad isegi konsultatsioonile minnes mõeldes, on soovitatav pöörduda psühholoogi poole, et oleks võimalik tuvastada sündroomini viiv põhjus ja seeläbi sümptomid leevendada.

On oluline, et ärevushooge kontrollitaks tõhusate meetmetega, vastasel juhul võib see areneda näiteks paanikasündroomiks. Seega on soovitatav võtta igapäevaselt kasutusele tegevused, mis võivad aidata teil lõõgastuda ja seeläbi vältida valge mantli sündroomi, näiteks regulaarselt kehaliste tegevuste harrastamine ja tasakaalustatud toitumine. Õppige, kuidas võidelda ärevuse vastu.