Leukotsütoos: mis see on ja peamised põhjused

Sisu

• Leukotsütoosi peamised põhjused
• 1. Infektsioonid
• 2. Allergiad
• 3. Ravimite kasutamine
• 4. Kroonilised põletikud
• 5. Vähk
• Mis võib raseduse ajal põhjustada leukotsütoosi

Leukotsütoos on seisund, kus leukotsüütide, see tähendab valgete vereliblede arv ületab normi, mis täiskasvanutel on kuni 11 000 / mm³.

Kuna nende rakkude ülesanne on võidelda infektsioonide vastu ja aidata immuunsüsteemil töötada, näitab nende suurenemine tavaliselt probleemi ilmnemist, millega keha üritab võidelda, ja seetõttu võib see olla näiteks esimene nakkuse märk.

Leukotsütoosi peamised põhjused

Kuigi leukotsüütide arvu saab muuta mis tahes keha mõjutava probleemiga ja vastavalt muudetud leukotsüütide tüübile on spetsiifilisemad põhjused, on leukotsütoosi kõige levinumad põhjused järgmised:

1. Infektsioonid

Keha infektsioonid, olgu need põhjustatud viirustest, seentest või bakteritest, põhjustavad peaaegu alati muutusi mõnes peamises leukotsüütide tüübis ja on seetõttu leukotsütoosi oluliseks põhjuseks.

Kuna infektsioone on mitut tüüpi, peab arst hindama olemasolevaid sümptomeid ja määrama konkreetse põhjuse kindlakstegemiseks muud spetsiifilisemad uuringud ning seejärel saab ravi kohandada. Kui põhjust on raske kindlaks teha, võivad mõned arstid otsustada alustada antibiootikumravi, kuna enamus nakkusi põhjustavad bakterid, ja hinnata, kas sümptomid paranevad või kas leukotsüütide väärtused on reguleeritud.

2. Allergiad

Allergiad, nagu astma, sinusiit või riniit, on veel üks levinumaid leukotsüütide, eriti eosinofiilide ja basofiilide arvu kasvu põhjuseid.

Sellistel juhtudel palub arst tavaliselt allergiatesti, et proovida mõista allergia põhjust, eriti kui puuduvad sümptomid, mis võiksid diagnoosimisel aidata. Vaadake, kuidas allergiatesti tehakse.

3. Ravimite kasutamine

Mõned ravimid, näiteks liitium või hepariin, põhjustavad teadaolevalt muutusi vererakkudes, eriti leukotsüütide arvus, põhjustades leukotsütoosi. Sel põhjusel on vereanalüüsi muutuste korral väga oluline teavitada arsti sageli kasutatavate ravimite tüübist.

Vajadusel saab arst kohandada teie kasutatava ravimi annust või vahetada selle mõne muu ravimi vastu, millel on sarnane toime, kuid mis ei põhjusta veres nii palju muutusi.

4. Kroonilised põletikud

Kroonilised või autoimmuunhaigused, nagu koliit, reumatoidartriit või ärritunud soole sündroom, võivad põhjustada pideva põletiku protsessi, mille tõttu keha toodab rohkem leukotsüüte, et võidelda organismi muutustega. Seega võivad inimestel, kellel on mõni neist seisunditest, tekkida leukotsütoos, isegi kui nad ravivad seda haigust.

5. Vähk

Kuigi see on haruldasem, võib leukotsüütide arvu suurenemine viidata ka vähi arengule. Kõige tavalisem leukotsütoosi põhjustav vähitüüp on leukeemia, kuid ka muud vähiliigid, näiteks kopsuvähk, võivad leukotsüütides muutusi põhjustada.

Kui on vähktõve kahtlus, võib arst määrata selle olemasolu kinnitamiseks muid uuringuid. Vaadake, millised 8 testi aitavad tuvastada vähi olemasolu.

Mis võib raseduse ajal põhjustada leukotsütoosi

Leukotsütoos on raseduse suhteliselt normaalne muutus ja leukotsüütide arv võib kogu raseduse vältel isegi suureneda kuni väärtuseni 14 000 / mm³.

Lisaks kipuvad leukotsüüdid suurenema ka pärast sünnitust kehale põhjustatud stressi tõttu. Seega võib rase naine kogeda leukotsütoosi ka pärast rasedust paar nädalat. Vaadake lisateavet rasedate valgete vereliblede kohta.