Põletik: mis see on, peamised sümptomid ja ravi

Sisu

• Põletiku sümptomid
• Peamised põhjused
• Mis vahe on ägedal ja kroonilisel põletikul
• Kuidas ravi tehakse

Põletik on keha loomulik reaktsioon, mis juhtub siis, kui keha on silmitsi nakkusetekitajate, näiteks bakterite, viiruste või parasiitide, mürgi nakkusega või kui on kuumuse, kiirguse või trauma tagajärjel tekkinud vigastus. Nendes olukordades algatab keha põletikulise reaktsiooni, mille eesmärk on kõrvaldada vigastuse põhjus, kõrvaldada surnud rakud ja kahjustatud koed ning alustada selle parandamist.

Põletik võib esineda erinevates kehaosades, näiteks kõrvas, sooles, igemetes, kurgus või emakas ja see võib olla äge või krooniline, sõltuvalt sellest, kui kaua teie sümptomid ilmnevad või kui põletik paraneb.

Põletiku sümptomid

Peamised sümptomid ja sümptomid, mis võivad viidata põletikulisele protsessile, on:

• Turse või tursed;
• Valu puudutamisel;
• Punetus või punetus;
• Kuumatunne.

Nende sümptomite ilmnemisel on soovitatav pöörduda arsti poole niipea kui võimalik, et oleks võimalik diagnoos panna ja alustada kõige sobivamat ravi.

Lisaks võivad sõltuvalt põletiku asukohast ilmneda muud nähud ja sümptomid, näiteks näärmete turse, valged laigud või kurguvalu, palavik, paksu, kollaka vedeliku eraldumine, näiteks kõrvapõletiku korral.

Peamised põhjused

Põletikul võib olla mitu põhjust, millest peamised on:

• Bakterite, viiruste või seente nakatumine;
• Venitused või luumurrud;
• Kokkupuude kiirguse või kuumusega;
• Allergilised haigused;
• Ägedad haigused nagu dermatiit, tsüstiit ja bronhiit;
• Kroonilised haigused nagu luupus, diabeet, reumatoidartriit, psoriaas ja haavandiline koliit.

Kui organism puutub kokku mõne sellise olukorraga, aktiveerub immuunsüsteem ja hakkab vabastama pro- ja põletikuvastaseid rakke ning aineid, mis toimivad otseselt põletikulisele reaktsioonile ja soodustavad organismi taastumist. Seega vabanevad sellised ained nagu histamiin või bradükiniin, mis toimivad veresoonte laiendamise ja vigastuskoha verevarustuse suurendamise kaudu.

Lisaks algab kemotaksise nime all tuntud protsess, kus vererakud, näiteks neutrofiilid ja makrofaagid, meelitavad vigastuskohta võitlema põletikuliste ainetega ja kontrollima võimalikku verejooksu.

Mis vahe on ägedal ja kroonilisel põletikul

Ägeda ja kroonilise põletiku erinevus seisneb kogetud sümptomite intensiivsuses ja nende ilmumiseks kuluvas ajas, samuti paranemisele kuluvas ajas.

Ägeda põletiku korral esinevad põletiku tüüpilised tunnused ja sümptomid, nagu kuumus, punetus, turse ja valu, mis kestavad lühikest aega. Seevastu kroonilise põletiku korral pole sümptomid eriti spetsiifilised ja nende ilmumine ja kadumine võtab sageli aega ning võib kesta kauem kui 3 kuud, nagu näiteks reumatoidartriidi ja tuberkuloosi korral.

Kuidas ravi tehakse

Põletiku ravi peaks toimuma vastavalt arsti soovitusele, sest sõltuvalt põletiku põhjusest võib näidata erinevaid ravimeid. Üldiselt saab põletiku ravi teha:

• Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid: nagu Ibuprofeeni, atsetüülsalitsüülhappe või Naprokseeni puhul, mida tavaliselt kasutatakse lihtsamate põletike, näiteks kurguvalu või kõrvavalu, raviks;
• Kortikosteroidsed põletikuvastased ravimid: nagu prednisolooni või prednisooni puhul, mida kasutatakse tavaliselt ainult raskema või kroonilise põletiku korral, näiteks psoriaasi või mõne kroonilise kandidoosi korral.

Põletikuvastaste ravimite toime aitab vähendada ebamugavustunnet ja põletiku mõju kehas, vähendades valu, turset ja punetust.