Esmaabi osutamine põletushaavade korral

Sisu

• Mis on suur põletus?
• Mis on väike põletus?
• Esmaabi suure põletuse korral
• Asjad, mida mitte teha
• Esmaabi väiksema põletuse korral
• Ära viima

Põletus on kudede kahjustus kokkupuutel:

• leegid
• väga kuum vesi (põletamine)
• söövitavad kemikaalid
• elekter
• kiirgus (sealhulgas päikesepõletus)

Põletusvigastuse ravimise esimene samm on selle kindlakstegemine, kas põletus on väike või suurem. See otsustus suunab tegevust ja ravi. Lugege edasi, et saada teada erinevus ja kuidas ravida mõlemat tüüpi.

Mis on suur põletus?

Suurimaid põletusi võib ära tunda nelja peamise tunnuse järgi:

• sügav
• tulemuseks on kuiv, nahkjas nahk
• läbimõõduga üle 3 tolli või katavad näo, käte, jalgade, tuharate, kubeme või peamise liigese
• väljanägemine on söestunud või must, pruun või valge

Mis on väike põletus?

Väiksemaid põletusi tunnustatakse järgmiste tunnuste järgi:

• läbimõõt alla 3 tolli
• pinna punetus (nagu päikesepõletus)
• naha villid
• valu

Esmaabi suure põletuse korral

Esimene samm suure põletuse ravimisel on helistada telefonil 911 või pöörduda erakorralise meditsiiniabi poole.

Kuni hädaolukorra saabumiseni on järgmised sammud:

1. Veenduge, et teie ja põletatud inimene oleksid ohutud ja vigastatud. Eemaldage need põletusallikast. Kui tegemist on elektripõletusega, lülitage toiteallikas välja enne nende puudutamist.
2. Kontrollige, kas nad hingavad. Kui olete saanud väljaõppe, alustage vajadusel päästmist.
3. Põlenud aladelt või nende lähedalt eemaldage kehast piiravad esemed, näiteks vööd ja ehted. Põlenud alad paisuvad tavaliselt kiiresti.
4. Katke põlenud ala. Kasutage puhast lappi või sidet, mis on niisutatud jahedas, puhtas vees.
5. Eraldi sõrmed ja varbad. Kui käed ja jalad on läbi põlenud, eraldage sõrmed ja varbad kuiva ja steriilse mittekleepuva sidemega.
6. Eemaldage põlenud aladelt rõivad, kuid ärge proovige eemaldada nahale kleepunud riideid.
7. Vältige inimese või põlenud kehaosade vette kastmist. Hüpotermia (keha kuumuse tõsine kadu) võib tekkida, kui sukeldate suuri, tõsiseid põletusi vette.
8. Tõsta põlenud ala üles. Kui võimalik, tõstke põlenud ala nende südame kohal.
9. Valvake šoki eest. Šoki tunnuste ja sümptomite hulka kuuluvad pinnapealne hingamine, kahvatu jume ja minestamine.

Asjad, mida mitte teha

• Ärge saastage põletust võimalike pisikutega, hingates või köhides seda.
• Ärge kasutage mingeid meditsiinilisi ega koduseid vahendeid, sealhulgas salve, võid, jääd, pihustit ega koort.
• Ära anna põletatud inimesele midagi alla neelata.
• Ärge pange patja nende pea alla, kui arvate, et neil on hingamisteed.

Esmaabi väiksema põletuse korral

1. Jahutage põletus maha. Pärast põletuse hoidmist jaheda voolava vee all pange jahedad märjad kompressid, kuni valu vaibub.
2. Eemaldage põletatud kohalt tihedad esemed, näiteks rõngad. Olge leebe, kuid liikuge kiiresti enne, kui turse algab.
3. Vältige villide purunemist. Vedelikud villid kaitsevad piirkonda nakatumise eest. Kui blister puruneb, puhastage piirkond ja kandke ettevaatlikult antibiootikumi salvi.
4. Kandke niisutavat kreemi, näiteks aloe veraga. Pärast põlenud ala jahtumist kandke kreemi leevenduse saamiseks ja ala kuivamiseks.
5. Põletage lõdvalt. Kasutage steriilset marli. Vältige kohevat puuvilla, mis võib ravitada ja takerduda paranemispiirkonda. Vältige ka liiga tugevat survet põletatud nahale.
6. Võtke vajadusel käsimüügiravim. Mõelge atsetaminofeenile (Tylenol), ibuprofeenile (Advil) või naprokseenile (Aleve).

Ära viima

Põletusvigastuse korral on parima võimaliku väljavaate saavutamiseks oluline otsustav tegutsemine.

Kaaluge oma esmaabikomplekti hankimist või ehitamist. Alustamiseks tutvuge meie esmaabijuhendiga.