Mis on kurguvähk ja kuidas tuvastada

Sisu

• Peamised sümptomid
• Kuidas diagnoosi kinnitada
• Kurguvähi staadiumid
• Kuidas ravi tehakse
• Kurguvähi peamised põhjused

Kurguvähk tähendab mis tahes tüüpi kasvajat, mis areneb kõri, neelu, mandlites või mõnes muus kurgu osas. Ehkki see on haruldane, on see vähiliik, mis võib areneda igas vanuses, eriti üle 50-aastastel, meestel, suitsetavatel või alkohoolseid jooke liigtarbivatel inimestel.

Kurguvähki on kahte peamist tüüpi:

• Kõri vähk: mõjutab kõri, kus asuvad häälepaelad. Lisateave selle konkreetse vähitüübi kohta;
• Neelu vähk: ilmub neelu, mis on toru, mille kaudu õhk liigub ninast kopsudesse.

Igat tüüpi kurguvähk võib areneda väga kiiresti, nii et kui tunnete või märkate ebatavalisi muutusi, näiteks kurguvalu, mille möödumine võtab kaua aega, äkilised hääle muutused või sagedane palli tunne kurgus, peaks ENT põhjuse väljaselgitamiseks ja kõige sobivama ravi alustamiseks tuleb pöörduda arsti poole.

Peamised sümptomid

Kõige tavalisemad sümptomid, mis võivad näidata kurguvähki, on järgmised:

• Kurguvalu või kõrv, mis ei kao;
• Sage köha, millega võib kaasneda veri;
• Neelamis- või hingamisraskused;
• Hääle muutused ilma nähtava põhjuseta;
• Kaalulangus ilma nähtava põhjuseta;
• Kaela tükkide turse või välimus;
• Müra hingamisel;
• Norskamine.

Need sümptomid varieeruvad sõltuvalt kasvaja kahjustatud kohast. Seega, kui vähk areneb kõri, on võimalik, et ilmnevad hääle muutused, kuna kui see on ainult märgatav hingamisraskus, on tõenäolisem, et tegemist on vähiga neelus.

Ainus viis diagnoosi kinnitamiseks on diagnostiliste testide tegemiseks ja ravi alustamiseks pöörduda otorinolarüngoloogi poole.

Teine vähitüüp, mis võib põhjustada kurguvähiga sarnaseid sümptomeid, on kilpnäärmevähk. Vaadake kilpnäärmevähi 7 peamist sümptomit.

Kuidas diagnoosi kinnitada

Kurguvähi diagnoosi saab kinnitada otorinolarüngoloog, kes lisaks iga inimese sümptomite ja kliinilise anamneesi hindamisele saab teha ka selliseid uuringuid nagu larüngoskoopia, et näha, kas kurguorganites on muutusi.

Muudatuste tuvastamisel võib arst võtta ka koeproovi ja saata see laborisse, et kinnitada vähirakkude olemasolu. Muud testid, mida saab ka teha, on näiteks MRI, kompuutertomograafia või röntgen.

Kurguvähi staadiumid

Pärast kurguvähi diagnoosi seadmist saab arst jagada selle vastavalt selle arengutasemele erinevateks etappideks, kusjuures algstaadiumis (1 ja 2) on kasvaja väike, jõuab kõige pindmiste rakkudeni ja on piiratud kurgu ja lisaks parema prognoosiga saab neid hõlpsasti ravida ja kirurgiliselt eemaldada. 3. ja 4. etapis on kasvaja suurem ja see ei piirdu ainult kurguga ning metastaaside punkte saab hõlpsasti jälgida. 4. etapp on raskem, kuna täheldatakse mitut hajutavat fookust, mis raskendab ravi ja prognoos on halvem.

Mida arenenum on vähi staadium, seda raskem on seda ravida. Varasematel etappidel võib olla vajalik kasvaja eemaldamine operatsiooniga, kaugelearenenud staadiumides võib osutuda vajalikuks kombineerida muud tüüpi ravi, näiteks kemo- või kiiritusravi.

Kuidas ravi tehakse

Kurguvähi ravi varieerub vastavalt haiguse arengutasemele, kuid tavaliselt alustatakse seda operatsiooniga, et eemaldada võimalikult palju vähirakke. Seega on haiguse varajases staadiumis võimalik, et vähki saab ravida ainult kirurgilise sekkumisega, kuna kasvaja on väiksema suurusega.

Sõltuvalt kasvaja suurusest võib arst eemaldada ainult väikese osa kahjustatud elundist või peab selle täielikult eemaldama. Nii võivad näiteks kõri vähihaigetel inimestel pärast operatsiooni olla tagajärjed, näiteks hääle muutus, kuna häälepaelad asuvad suure osa orelist.

Täpsematel juhtudel on tavaliselt vaja pärast operatsiooni kombineerida muid ravivorme, näiteks kemoteraapiat või kiiritusravi, et kõrvaldada kehasse, eriti muudesse kudedesse või näiteks lümfisõlmedesse, jäävad rakud.

Pärast operatsiooni on vaja muud tüüpi ravi, näiteks logoteraapiat ja füsioteraapiat, et aidata inimesel näiteks närida ja neelata.

Kurguvähi peamised põhjused

Üks peamisi kurguvähi tekkimise põhjuseid on HPV-nakkus, mis võib levida kaitsmata oraalseksi kaudu. Siiski on ka elustiili harjumusi, mis võivad seda tüüpi vähi riski suurendada, näiteks:

• Suitsetajaks olemine;
• Liigne alkoholi tarbimine;
• Sööge ebatervislikku toitu koos väikese koguse puu- ja köögiviljade ning suure koguse töödeldud toiduainetega;
• HPV viirusnakkus;
• Asbestiga kokku puutumine;
• Hambahügieen on halb.

Seega on seda tüüpi vähktõve tekkimise vältimiseks mõned viisid: suitsetamata jätmine, alkohoolsete jookide liiga sagedase tarbimise vältimine, tervislik toitumine ja kaitsmata oraalseks.